Venemaa võimud keelasid 2027. aasta eelarve iseseisva kajastamise

Venemaa presidendi administratsioon on kehtestanud riiklikele ja valitsusmeelsetele meediakanalitele ranged juhised 2027. aasta riigieelarve kajastamiseks. Samal ajal kui avalikkusele rõhutatakse sotsiaalkulutusi, moodustavad tegelikud kaitse- ja julgeolekukulud eelarvest 44 protsenti.

Venemaa ametlikud kanalid on edastanud riiklikele ja valitsusmeelsetele meediakanalitele juhised selle kohta, kuidas kajastada 30. septembril riigiduumale esitatud 2027. aasta eelarveprojekti. Ajakirjanikel on keelatud teema käsitlemisel ilmutada iseseisvust ning nad peavad toetuma eranditult valitsuse pressiteadetele ja ametlikele seisukohtadele.

Range kontroll teabe üle

Metoodika, millega meedia peab arvestama, suunab rõhutama valitsuse väidetavat hoolivust elanike suhtes. Toimetustele antud instruktsioonides soovitatakse esile tõsta pensionide kaheetapilist indekseerimist: 6,7 protsenti veebruaris ja 3,3 protsenti aprillis. Lisaks on soovitatud kasutada võrdlusi Lääne-Euroopa riikide eelarvedefitsiitidega, viidates Prantsusmaa 5,5-protsendilisele, Suurbritannia 3,6-protsendilisele ja Saksamaa üle 3-protsendilisele defitsiidile, et õigustada Venemaa planeeritavat 2-protsendilist näitajat.

Ajakirjanikel on lubatud küsida kommentaare ainult valitsusmeelsetelt ekspertidelt, kelle nimekiri on eelnevalt valitsuskabineti poolt koostanud. Nende hulgas on esindatud näiteks Finantsülikooli teadurid ja teised akadeemilised töötajad, nagu Vladimir Yeryomkin. Ta on juba jõudnud avalikult kiita eelarve tasakaalustatust ja sotsiaalseid garantiisid, korrates täpselt juhistes ette kirjutatud argumente.

Kaitsekulude varjatud prioriteet

Eelarvedokumendi tegelik fookus on siiski suunatud sõjalistele kulutustele. Aastal 2027 planeeritakse kaitse-eelarveks 17,1 triljonit rubla, mis moodustab üle kolmandiku riigi üldkuludest. Kui siia liita kulutused siseministeeriumile, rahvuskaardile ja eriteenistustele, ulatub julgeolekusektori rahastus 44 protsendini riigieelarvest.

Berliini Carnegie Venemaa ja Euraasia keskuse analüütiku Aleksandra Prokopenko andmetel on tegelik olukord sotsiaalkulutuste osas vastupidine valitsuse soovitatule. Sotsiaalpoliitika kulud vähenevad võrreldes varasemate plaanidega 7 protsenti, hariduskulud 6 protsenti ja tervishoiukulutused 6,8 protsenti. Samuti väheneb rahvamajanduse rahastamine 7,4 protsendi võrra, mis puudutab muuhulgas teedeehitust ja infrastruktuuri.