Venemaa vanglateenistus kehtestas sõjaajaks uued evakuatsioonireeglid

Venemaa karistuste täideviimise amet (FSIN) on uuendanud tsiviilkaitse eeskirju, mis näevad ette vangide evakuatsiooni ja varjenditesse paigutamise sõjalise ohu korral. Eksperdid viitavad siiski, et praktikas on nende nõuete täitmine keeruline personali nappuse ja vanglate infrastruktuuri piiratuse tõttu.

Venemaa karistuste täideviimise amet (FSIN) on kehtestanud uue tsiviilkaitse korra, mis hõlmab vangide evakueerimist ja varjendite kasutamist sõjalise konflikti korral. Pärast enam kui kahe aasta pikkust pausi on vangid ja vahistatud taas kantud nimekirja inimestest, kellele tuleb ohuolukorras tagada kaitsevahendid ja evakuatsioonivõimalused.

Hirm põgenemise ees on suurem kui rünnak

Varem, alates 2024. aasta aprillist kehtinud dokumentides, oli kinnipeetavate kaitse teema jäetud määramata, kuigi 2014. aasta määrustikud seda käsitlesid. Endine FSIN-i Moskva osakonna analüütik Anna Karetnikova märgib, et muudatused ei pruugi tähendada süsteemset valmistumist, vaid pigem bürokraatlikku korrigeerimist. Tema sõnul pole uued reeglid märguanne kindlast stsenaariumist, vaid pigem tavapärane ametkondlik protsess.

Karetnikova toob välja fundamentaalse takistuse: personal kardab sõjaolukorras vangide põgenemist oluliselt rohkem kui võimalikke rünnakuid. «Evakuatsioon on tehniliselt teostatav, kuid vanglatöötaja jaoks on suurim hirm põgenemine. Raketirünnak tundub selle kõrval vähem hirmutav,» kommenteeris ta. See asjaolu võib muuta evakuatsiooniplaani elluviimise keeruliseks, kuna julgeoleku tagamine transportimise ajal on ressursimahukas.

Varjendite puudus ja matmisplaanid

Uus kord näeb ette ka vangide paigutamist kaitseehitistesse. Kui spetsiaalseid varjendeid ei ole, peab amet kasutama süvendatud ruume või rajama ajutisi peidikuid. Karetnikova suhtub nende plaanide realiseerimisse skeptiliselt, eriti kinnipidamisasutustes, kus ruumi on napilt. Ta meenutab aastatetagust Moskva seitsmenda eeluurimisisolaatori juhtumit, kus planeeritud maa-alused rajatised jäid rahapuuduse tõttu ehitamata.

Dokument sisaldab ka uut punkti, mis kohustab sõjaajal korraldama hukkunud töötajate ja vangide kiirmatmist. Varasemates, 2024. aasta eeskirjades, laienes see nõue vaid ametkonna personalile. Samal ajal maadleb Venemaa vanglateenistus kroonilise personalikriisiga: ametikohtade täitmata jäämine on ületanud 30 protsendi piiri.