Venemaa vangla töötajad peksid Ukraina kodanikku enne vabanemist ja istutasid talle "Azovi" lipu

Ukrainlane Serhei Bugaitšuk, kes kandis Venemaal 8-aastast vanglakaristust relvasmuggeldamise eest, peksti enne vabanemist läbi ning talle istutati ukraina lipp sõnaga "Azov". Pärast vanglast lahkumist toimetati ta välisriikide ajutise kinnipidamise keskusesse.

Ukrainlane Serhei Bugaitšuk, kes kandis Tula oblastis Donskoi linnas asuvas IK-1 vanglakompleksis 8-aastast karistust, peksti vahetult enne vabanemist tundmatute isikute poolt läbi ning talle sokutati ukraina lipp, millele kirjutati tema silme all markeriga sõna «Azov».

Sündmuse kirjeldas aktivist Olga Bendas, kes oli tulnud Bugaitšukku vanglast väljudes tervitama.

Kümme päeva šizos, siis löömine

Bendase sõnul paigutati Bugaitšuk kümme päeva enne arvestuslikku vabastamiskuupäeva karistusisolatsiooni, kus tal puudus ligipääs isiklikele asjadele. Kui ta sealt välja toodi ja ukse poole suunati, ootas koridoris mitu tundmatut tsiviilriides meest. Üks neist ütles: «Ära looda, et nii lihtsalt vabanedki.»

Läbiotsimise ajal võtsid mehed dokumendikaustas hoitud ukraina lipu ning kirjutasid sellele Bugaitšuki ees sõna «Azov». Seejärel anti talle allkirjastamiseks valmis koostatud protokoll esitatava asitõendi kohta. Ta keeldus allkirjastamast ning Bendase väitel peksti teda selle peale ligi tund aega, misjärel aeti pea kiilaks.

Bendas ootas tunde vanglaukse taga. Lõpuks toodi Bugaitšuk välja käed selja taha keeratud ja käerauad randmel ning lükati autosse. «Olja, aita! Nad piinavad mind!», jõudis ta karjatada. Ta andis teada ka sellest, et lipp on talle võltsitud ning et tema vastu valmistatakse ette uut kriminaalasja.

Välisriikide kinnipidamiskeskuses

Umbes viis tundi hiljem võttis Bugaitšuk ise Bendasega ühendust ja teatas, et asub välisriikide ajutise kinnipidamise keskuses (TSVSIG). Bendas ütles, et esitab avalduse Tula oblasti Uurimiskomiteele kuriteo toimepanemise kohta.

Bugaitšuk peeti kinni Moskvas 11. juulil 2018. aastal. Ta töötas Koveli linna reisirongi depoodes provodnikuna. Vene võimud süüdistasid teda selles, et ta smugeldas koos kahe teise isikuga piiri kaudu relvi müügiks, sealhulgas Glock 19 püstoli ja kümme Makarovi relvatorut. Bugaitšuk süüd ei tunnistanud; tema advokaadi Marek Feigini sõnul ei leitud kinnipidamisel tema valdusest relvi.

Veebruaris 2020 mõisteti talle 8 aastat vangistust relvade ebaseadusliku käitlemise ja salakaubaveo artiklite alusel. Poliitiliste vangide kaitse projekt «Toetus poliitvangidele. Memoriaal» kandis ta nimekirja Ukraina kodanikest, kes on Venemaal või okupeeritud aladel kinni peetud ning kelle kohtuasjades on inimõiguslastel tuvastatud poliitilise motiivi ja ebaseaduslikkuse tunnuseid, ent ametlikult poliitvangiks teda ei tunnistatud.

Lahkumistee blokeeritud

Ukraina kodanike olukord Venemaa TSVSIG-ides on eriti keeruline. Pärast karistuse kandmist neid tavaliselt ei vabastata, formaalselt migratsiooniseaduse rikkumise tõttu saadetakse nad välismaalaste kinnipidamiskeskustesse, kus oodatakse deporteerimist. Alates 2024. aasta augustist on lahkumine Venemaa TSVSIG-idest sisuliselt blokeeritud. Osa ukrainlasi transporditi küll Gruusia piirile, kuid seal hoidis Venemaa neid kümnete kaupa piiripunkti keldris kinni, Moskva oli nad deporteerinud, ent Gruusia ametivõimud keeldusid neid lubamast.