Venemaa valmistub Balti riike Haagis kohtu alla anda, protsess võib kesta kümme aastat

Venemaa välisministeerium levitab valet, et Balti riigid valmistuvad venelaste massiliseks väljasaatmiseks, ning on aastaid koostanud juriidilist nõuet, et anda Eesti, Läti ja Leedu Rahvusvahelisse Kohtusse venelaste diskrimineerimise süüdistusega. Kremli palgatud advokaadibüroo on värvatud eksperdid, sealhulgas tuntud Balti-vaenuliku ajaloolase. Läti luurebürool pole kahtlust, et kohtuprotsess toimub, küsimus on vaid ajastuses.

Venemaa välisministeerium esitas eelmisel nädalal koos Valgevenega koostatud raporti, milles väidetakse, et Balti riigid valmistuvad venekeelsete inimeste massiliseks väljasaatmiseks. Väitel puudub igasugune alus, kuid see sobitub Kremli laiemasse kampaaniasse: anda Eesti, Läti ja Leedu Haagis asuva ÜRO Rahvusvahelise Kohtu ette.

Diplomaatilised noodid aastast 2022

Venemaa kavatsus viia asi Rahvusvahelisse Kohtusse sai selgeks 2022. aastal. Mais saatsid Moskva diplomaadid protestinoodid kõigile EL-i riikidele, väites, et sanktsioonid rikuvad ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise konventsiooni (ICERD). Sügiseks koondus fookus vaid Balti riikidele.

Sellest ajast peale on Leedu ja Läti saanud kumbki viis diplomaatilist nooti, Eesti neli. Moskva saadetud dokumendid on pikad, kümneid lehekülgi, loetledes väidetavaid diskrimineerimisjuhtumeid alates iseseisvuse taastamisest tänapäevani. Viidatakse isegi Läti NSV põhiseadusele. Kirjas on parlamendidebatid, poliitikute sotsiaalmeedia postitused, meediakajastused.

«Süüdistused hõlmavad kõiki küsimusi, mida Venemaa on Läti vastu tõstatanud alates iseseisvuse taastamisest: mittekodaniku staatuse olemasolu, vene keele kasutamise piiranguid, haridusreformi, NSV Liitu ülistavate mälestusmärkide eemaldamist,» teatas Läti välisministeerium.

Advokaadibüroo ja palgatud eksperdid

Uurivad ajakirjanikud on tuvastanud, et Kremli huvides töötab Moskva advokaadibüroo Monastyrsky, Zyuba, Stepanov & Partners (MZS), sama firma, mis esindas Venemaad ÜRO vaidluses Ukrainaga seoses Kertši väina sulgemisega. Büroo jurist Anastasia Taranova võttis ühendust Riias kasvanud ajaloolase Vladimir Simindei'ga, kes on aastaid töötanud Kremli heaks Balti riike ja Ukrainat halvustades.

Taranova kirjutas, et büroo teeb koostööd välisministeeriumiga ning vajab ekspertarvamusi ajaloo, etnoloogia ja sotsioloogia valdkonnas. Simindeil paluti analüüsida iga Balti riigi rahvuslikku koosseisu, vene keele olukorda ning meetmeid, mis viitaksid riigipoolsele tunnustusele venekeelse vähemuse suhtes. Osalemispakkumine tehti ka teisele Balti-vaenulikule uurijale Nikolai Meževitšile. «Nõustun teie ettepanekuga. Olen valmis üksikasju arutama,» vastas too.

MZS ei ole juhuslik valik: üks ettevõtte partneritest, advokaat Dmitri Lovirev on FSB kindralpolkovniku poeg.

Eesmärk pole kohus, vaid surve

Läti välisministeeriumi esindaja Diāna Eglīte on otsekohene: «On selge, et siin ei ole tegemist kohtuasja võitmise ega õigluse saavutamisega. Hübriidrünnakute abil püüab Venemaa avaldada survet Lätile ja meie liitlastele, et vähendada toetust Ukrainale ja muuta Venemaa-poliitikat.»

Eesti välisministeeriumi esindaja Kerli Veski lisab: «Venemaa eesmärk on külvata segadust, suunata meie ressursse mujale ja levitada kahtlusi kogu maailmas, mis viitab sellele, et oleme ehk tegelikult väike ja vastik natsiriik.»

Eesti kohtunik Andres Parmas ei näe nõudele juriidilist alust. Ta meenutab, et kogu 1990. aastate vältel tegutses Eesti OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku Max van der Stoeli järelevalve all. «Lõppkokkuvõttes jäid nad rahule sellega, kuidas Eesti käsitles Vene kodanike ja kodakondsuseta isikute küsimusi. Oleksin üllatunud, kui need nõuded võiksid äkitselt, 30 aastat hiljem edu saavutada.»

Parmas hoiatab siiski vaheotsuste riski eest. «See ei tähendaks meile tingimata negatiivset lõppotsust, kuid oleks suur löök meie mainele. Just sellele Venemaa panustabki.»

Protsess võib kesta kümme aastat

Riia ülikooli lektor Ieva Miļūna hindab Läti väljavaateid heaks, kuid rõhutab, et sellised kohtuasjad võivad venida kolmest kuni kümne aastani ning kulud ulatuda miljonite eurodeni. Läti puhul oleks see riigi ajaloo kalleim kohtuprotsess. Halvimal juhul võiks Venemaa nõuda ajutiste meetmetena näiteks venekeelse õppe taastamist koolides juba 1. septembrist.

Ühtegi hagi pole praegu veel esitatud. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova on teada andnud, et kohtueelne vaidlusfaas lõpeb aasta lõpuks. Läti Põhiseaduse Kaitse Büroo (SAB) ei kahtle, et kohtuprotsess toimub, ning on juunikuises raportis hoiatanud: Moskva võib seda menetlust kasutada ka «ettekäändena otseseks vastasseisuks Balti riikidega».