Venemaa valitsus andis Gelendžiki sadama infrastruktuuri 49 aastaks erahuvidele

Venemaa peaminister Mihhail Mišustin allkirjastas korralduse, millega riiklikud sadamarajatised Gelendžikis anti 49 aastaks tasuta kasutuseks erakätesse. Algselt riikliku eelarve toel kaubasadamaks kavandatud rajatised teenindavad nüüd luksuslikku jahtklubi ja hotellikompleksi.

Venemaal Gelendžikis anti föderaalne sadamataristu, sealhulgas muulid ja kaid, 49 aastaks kasutamiseks eraettevõttele. Venemaa peaminister Mihhail Mišustin allkirjastas 1. septembril korralduse, mis võimaldab ettevõttel OOO SZ Gelendžik Marina võtta riikliku vara hallata ilma avaliku enampakkumiseta.

Riiklik vara erahuvides

Tegemist on üheksa kinnisvaraobjektiga Portovaja tänaval, mis on seni olnud riikliku ettevõtte Rosmorporti halduses. Nende hulka kuuluvad 2024. aastal valminud põhja- ja lõunamuulid ning rannakaitse rajatised. Riigikontrolli andmetel ulatus nende objektide ehitusmaksumus 4,53 miljardi rublani. Ehitustööd viis läbi riiklik taristuarendaja, kuid uue korra kohaselt läheb rajatiste kasutusõigus üle eraettevõttele, mille omanikestruktuurid on tihedalt seotud Venemaa panga Rossija ja energiagigandi Inter RAO ringkondadega.

Algselt nägi 2013. aastal heaks kiidetud kava ette reisijate- ja kaubasadama rajamist, mis suudaks teenindada 800 000 tonni kaupa aastas. Plaan muutus 2018. aastal, kui Vladimir Putin andis korralduse kaubakomponent projektist eemaldada ja keskenduda rekreatsioonile. Nüüd kerkib piirkonda luksuslik Gelendžik Marina, mis sisaldab jahtklubi, konverentsikeskust ja viietärnihotelli.

Omanikeringi seosed

Gelendžik Marina kuulub neljale osanikule. Osaühing Galeon, mis kuulub sajaprotsendiliselt pangale Rossija, omab 32,81 protsenti aktsiatest. Sarnane osalus kuulub ka Infra-projektidele, mis on seotud riikliku energiagrupiga Inter RAO. Ülejäänud osaluste taga on keerukam struktuur, kuid varasemad andmed viitavad seostele oligarhide ärihuvidega, kes on olnud seotud mitme Krimmi suurprojektiga.

Sarnane mudel on kasutusel annekteeritud Krimmis Balaklava lahes, kus riiklikud vahendid suunatakse taristusse, kuid lõppkasusaajateks on lähedased ärihuvid. Seal ehitab jahtide sadamat ettevõte, mille projekt on korduvalt kallinenud ja edasi lükkunud, hõlmates nüüd ka kaitsealuseid arheoloogilisi objekte.