Venemaa välisministeerium väidab, et Balti riigid plaanivad "vene küsimuse lõplikku lahendust"

Venemaa välisministeeriumi ametnik Grigori Lukjantsev väitis ühisel Venemaa-Valgevene inimõiguste aruande esitlusel, et Balti riigid valmistuvad avalikult venekeelse elanikkonna massiliseks deporteerimiseks. Tegelikkuses puudutab Lätis kehtiv keeleeksaminõue vaid umbes 25 000 Vene kodanikku, mitte venekeelset elanikkonda laiemalt. Eestis pole deporteerimisplaane vastu võetud.

Venemaa välisministeeriumi mitmepoolse inimõigusalase koostöö osakonna direktor Grigori Lukjantsev esitas ühisel Venemaa-Valgevene inimõiguste aruande esitlusel väite, mille kohaselt «Balti riigid viivad avalikult läbi ettevalmistusi venekeelsete elanike massiliseks deporteerimiseks, kavatsedes ilmselt sel viisil lahendada "vene küsimuse" lõplikult». Fraas «lõplik lahendus» on holokausti kontekstist tuntud eufemism. Selle kasutamine pole juhuslik.

Mida aruanne tegelikult väidab

Aruande Läti-peatükis on juttu 2022.-2023. aastal Läti seimi poolt vastu võetud immigratsioonimuudatustest, mis nõuavad teatud Vene kodanikelt, endistelt Läti mittekodanikelt või isikutelt, kes võtsid Vene kodakondsuse pärast 2003. aastat, alalise elamisloa säilitamiseks läti keele eksamit tasemel A2. Muudatus puudutab hinnanguliselt 25 000-27 000 inimest. Aruandes nimetatakse seda «massiliseks deporteerimiseks».

Arvud on kained. 2025. aasta oktoobri seisuga olid Läti omal soovil lahkunud üle 3000 Vene kodaniku, kellest 11 deporteeriti sunniviisil. Värskema statistika kohaselt on lahkumiskorralduse saanud 62 inimest: neist 32 läks vabatahtlikult, 10 saadeti välja sunniviisiliselt, 7 asukoht on teadmata ja ülejäänud vaidlustavad otsust.

Läti keeleeksam puudutab kitsast sihtrühma

Lukjantsev ajab segamini kaks eraldi rühma. Lätis elab 170 000-180 000 nn mittekodanikku, inimesi, kel pole ei Läti ega Vene kodakondsust, kellest valdav enamus on venekeelsed. Nende õigust Lätis elada pole vaidlustatud ja eksamikohustus neid ei puuduta.

2025. aasta septembriks olid umbes 15 000 mõjutatud isikut juba saanud alalise elamisloa, kas läbitud eksami alusel või vanuse tõttu, üle 75-aastased on eksamist vabastatud. Lisaks 2725 inimest olid esitanud taotluse. 3871 isikut sai kaheaastase ajutise elamisloa, mille lõppedes tuleb eksam sooritada. 155 inimest võtsid vastu Läti kodakondsuse ja loobusid Vene omast, mis on Läti kodakondsuse saamise kohustuslik tingimus kõigile peale välismaiste etniliste lätlaste.

Eestis pole deporteerimist otsustatud

Eesti kohta viitab aruanne Kaja Kallase 2023. aasta detsembri avaldusele, kus ta ütles, et Eesti otsib võimalusi Vene kodakondsuse võtnud elanike väljasaatmiseks, ning tolleaegse siseministri Lauri Läänemetsa sarnastele sõnavõttudele. Aruanne jätab mulje, nagu oleks deporteerimisplaan juba otsustatud.

Läänemets ise kinnitas 2023. aastal avalikult, et plaanid Vene kodakondsuse võtnud elanike deporteerimiseks puuduvad. Küsimust arutati, kuid otsust vastu ei võetud.

Lukjantsevi «massilised deporteerimised» tähendavad praktikas 11 sunniviisilist väljasaatmist Lätist, riigis, kus elab ligi 180 000 venekeelset mittekodanikku, kelle õigusi keeleeksami nõue ei puuduta.