Venemaa-Valgevene sõjaline koostöö süveneb, Ukraina väljendab muret

Venemaa ja Valgevene tihenev sõjaline koostöö tekitab Ukrainas ja selle liitlastes kasvavat ärevust. Kardetakse, et Moskva võib tulevikus kasutada Valgevene territooriumi uute rünnakute lähtepunktina Ukraina vastu.

Venemaa ja Valgevene vaheline sõjaline koostöö on viimastel kuudel märkimisväärselt tihedamaks muutunud, mis on äratanud tõsise muret nii Ukrainas kui ka selle lääneliitlaste seas. Kardetakse, et Moskva kavandab Valgevene territooriumi kasutamist tulevaste rünnakute korraldamiseks Ukraina vastu.

Valgevene on juba varasemast ajast pakkunud Venemaale strateegilisel tähtsusega platsdarmina — 2022. aasta veebruaris alustas Venemaa oma täiemahulise invasiooni osaliselt just Valgevene pinnalt, liikudes Kiievi suunas. Kuigi see pealetung lüüasse saadi, on kahe riigi sõjalistel sidemetel veelgi kindlamaks muutunud.

Ukraina ja lääneriigid jälgivad olukorda ärevusega, kuna lähenemine kahe Minsk-Moskva telje vahel loob potentsiaalselt ohtliku stsenaariumi, kus rünnakuid saaks korraldada mitmest suunast korraga. See survestaks Ukraina kaitsejõude hajutama ressursse laial rindel.

Eksperdid hoiatavad, et Valgevene president Aljaksandr Lukašenka on muutunud järjest sõltuvamaks Kremli toetusest ning seetõttu on tema võimalused iseseisvalt otsustada Venemaa sõjalise kasutuse üle oma maal märkimisväärselt kahanenud. Valgevene sõjaväebaasid ja infrastruktuur on Vene vägedele üha kättesaadavamad.

NATO liikmesriigid, sealhulgas Eesti, jälgivad arenguid tähelepanelikult, kuna Valgevene piirneb otseselt Poola ja Leeduga — mõlemad on allianssi kuuluvad riigid. Olukorra edasine areng mõjutab otseselt kogu Balti piirkonna julgeolekut.