Venemaa vaherahu-nipp: droonid vaiksed, aga relvad jäävad

Julgeolekuekspert Rainer Saks analüüsib Venemaa vaherahu-ettepanekut, mille eesmärk pole tegelik rahulepe, vaid Ukraina droonirünnakute peatamine enne 9. mai tähistamist. Saks väidab, et Moskva soovib ringmüüri vaiksust, mitte sõja lõpetamist.

Venemaa on välja mängitud uut vaherahu-ettepanekut, mille abil püütakse kahjustada Ukraina rahvusvahelisi suhteid. Ettepaneku raamistamisel kasutab Moskva USA vahendusel tulevat survet Ukrainale, ehkki tegelikkuses tuleb idee siiski Venemaalt. See on klassikaline diplomaatiline käik, kus oma soovid kamufleeritakse välispoliitilise survena teise riigi suunalt.

Saks selgitab, et Venemaa tegelik sihipüstitus on käesoleval hetkel üsna piiratud. Moskva ei pea praegu vajalikuks täielikku relvarahust Ukrainas, vaid keskendub konkreetsele eesmärgile: takistada Ukraina droonirünnakuid Venemaa territooriumile 9. mai ümber. Sellel kuupäeval peetakse Venemaal võidu aastapäeva, ja Putin soovib seda päeva märkida ilma suurte kahjude kartuseta.

Julgeolekuanalüütik rõhutab, et Ukrainal on väga teistsugused huvi. Kiiev ei saa nõustuda lepinguga, mis lubab Venemaale sõda jätkata rinnetel, kuid muudab Ukrainale võimatuks kasutada droone oma territooriumi kaitseks. See oleks strateegiliselt suuresti ebaõige ja nõrgendaks Ukraina kaitsevõimalusi kriitilistel hetkedel.

Moskva taktika on pikaajaline: iga väiksem edumeel, iga sõjaliste operatsioonide peatumise periood ja iga väline surve on Venemaale vahendid, mille kaudu püütakse Ukraina käsivangis pidada. Saks märkib, et Kiiev peab jääma valitsev ja ära tundma Moskva manipulatsioone, mis on suunatud Ukraina vastupanuvõime nõrgenemisele.