Venemaa ülemkohus arutab opositsioonipartei Jabloko eemaldamist valimistelt

Venemaa ülemkohtunik Vjatšeslav Kirillov asub 10. augustil arutama hagi, millega soovitakse Jabloko riigiduuma valimistelt kõrvaldada. Kohtunik Kirillov on varasemalt likvideerinud Boriss Nadeždini partei ning langetanud teisigi opositsiooni survestavaid otsuseid.

Moskvas toimub 10. augustil kohtuistung, kus arutatakse hagi erakonna Jabloko kõrvaldamiseks riigiduuma valimistelt. Kohtuasja juhib Venemaa ülemkohtu kohtunik Vjatšeslav Kirillov. Hagi esitajaks on Kremli-meelne partei Rodina, väites, et Jabloko on rikkunud autoriõigusi ja kampaaniakulude piirmäärasid. Lisaks süüdistab Rodina Jablokot territoriaalse terviklikkuse vastastes üleskutsetes ja äärmusluses, viidates partei antisõjalisele programmile.

Kohtuniku varasemad otsused

Kohtunik Kirillovi eelnev tööalane ajalugu on äratanud tähelepanu tema varasemate otsuste tõttu, mis on seotud opositsiooniliste poliitiliste jõududega. 2025. aasta juunis rahuldas ta justiitsministeeriumi nõude likvideerida erakond Kodanikuinitsiatiiv, mille ridades soovisid presidendivalimistel kandideerida nii Ksenija Sobtšak kui ka Boriss Nadeždin.

Kirillov on ka varem piiranud opositsioonipoliitikute ja organisatsioonide tegutsemisruumi. 2024. aasta veebruaris jättis ta rahuldamata Boriss Nadeždini ja tema partei hagi keskvalimiskomisjoni vastu, mis puudutas allkirjade kontrollimise korda. Samuti kuulus Kirillov kohtukolleegiumi, mis toetas Ivan Ždanovi kõrvaldamist Moskva linnaduuma valimistelt, ning langetas otsuse kuulutada organisatsioon Memorial äärmuslikuks. Samuti lükkas ta 2023. aastal tagasi Aleksei Navalnõi hagi, mis puudutas vanglate sisekorraeeskirju.

Jabloko positsioon

Jabloko on praeguse seisuga ainus registreeritud erakond Venemaa riigiduuma valimistel, mille programm on avalikult antisõjaline. Partei vastu suunatud hagi esitati 7. augustil. Juhul kui kohus otsustab partei nimekirja tühistada, kaotavad valijad esindaja, kes seab avalikult kahtluse alla riigi praeguse sõjalise tegevuse ja poliitilised repressioonid.