Venemaa sidereform ähvardab jätta 27 piirkonda kohalike internetipakkujateta

Venemaa digitaalarengu ministeeriumi kavandatav litsentsireform võib turult tõrjuda tuhandeid väikeoperaatoreid, mis mõjutaks otseselt interneti kättesaadavust 27 piirkonnas. Plaani kohaselt karmistuvad nõuded sideteenuste pakkujatele märgatavalt, sundides paljusid väiksemaid ettevõtteid tegevust lõpetama.

Venemaa digitaalarengu ministeeriumi kavandatav sidereform võib jätta 27 riigi piirkonda ilma kohalike internetipakkujateta. Ühenduse Association of Telecommunication Operators (ASTO) direktor Aleksei Leontjev hoiatas, et uued litsentsinõuded ja karmid finantskriteeriumid sunnivad turult lahkuma tuhanded väikeettevõtjad.

Range litsentsisüsteem

Praeguse 17 litsentsitüübi asemel plaanib ministeerium kehtestada vaid kolm kategooriat: baas-, universaalse ja üldlitsentsi. Nende maksumus jääb vahemikku ühest miljonist kuni 50 miljoni rublani. Lisaks kehtestatakse uued miinimumkapitali nõuded ja kohustused infrastruktuuri ulatuse osas.

Venemaal tegutseb praegu ligikaudu 4700 operaatorit, arvestamata suuri föderaalseid tegijaid. Analüüside kohaselt suudavad uutele nõuetele vastata vaid need ettevõtted, kelle aastakäive ületab 400 miljonit rubla.

Mõju väikeasulatele

Aleksei Leontjev märgib, et 21 protsendil operaatoritest on käive alla 100 miljoni ja 36 protsendil alla 200 miljoni rubla. Need ettevõtted on sunnitud tegevuse lõpetama. Samas moodustavad kohalikud operaatorid 45 protsenti Venemaa lairiba-interneti turust.

«Rosteset» ühenduse juht Oleg Grištšenko lisas, et reform tabab rängalt just väiksemaid asulaid, kus sideinfrastruktuuri on arendanud kohalikud ettevõtjad. Samuti kannatavad Venemaa poolt annekteeritud territooriumid, kus sideteenuseid pakuvad peamiselt kohalikud väikefirmad.

Ekspertide hinnangul läheb abonentide ümberlülitamine suurematele operaatoritele maksma sadu miljardeid rublasid. Kuna Venemaa suuroperaatorid on suurel määral võlgades, võib selle kulu kanda riigieelarve. Digitaalarengu ministeerium põhjendab muudatusi vajadusega tõsta teenuste kvaliteeti, kuid rõhutab, et lõplikke otsuseid pole veel langetatud.