Venemaa saatkond Oslos süüdistab Norra ajalehte Aftenposten ajaloolises natsimeelsuses

Venemaa diplomaatiline esindus Norras on avalikult rünnanud ajalehte Aftenposten, viidates väljaande toimetuspoliitikale 1930. aastatel. Diplomaatiline tüli sai alguse lehe juhtkirjast, milles kritiseeriti Venemaa välisministri retoorikat.

Venemaa saatkond Oslos kritiseeris teravalt Norra ajalehte Aftenposten, süüdistades väljaannet ajaloolises toetuses Adolf Hitlerile. Diplomaatiline vastasseis sai alguse 11. augustil avaldatud juhtkirjast, milles ajaleht kutsus Venemaa välisministrit Sergei Lavrov üles lõpetama demokraatlikult valitud Euroopa liidrite nimetamist natsideks.

Oma Telegrami kanalil avaldatud vastuses viitas Venemaa diplomaatiline esindus 1933. aasta jaanuaris ilmunud artiklitele, väites, et toona tervitas Aftenposten Hitleri võimuletulekut kui "korra taastamist Saksamaal". Saatkond süüdistas väljaannet ka natsipropaganda levitamises Norra okupatsiooni ajal, märkides, et see taust selgitab ajalehe pahameelt Kremli ajalooliste narratiivide suhtes.

Ajalooline kontekst ja toimetuse reaktsioon

Ajaloolased ja väljaanne ise on seda perioodi korduvalt analüüsinud. 1933. aasta alguses oli Aftenposteni toimetus toona Euroopa konservatiivses meedias levinud seisukohal, et Hitleri esilekerkimine võib stabiliseerida Saksamaad. See seisukoht muutus aga kiiresti, kui selgus natsionaalsotsialistliku ideoloogia olemus.

Juba 1933. aasta valimiskampaania ajal pöördus Aftenposten aktiivselt Vidkun Quislingi ja tema partei Nasjonal Samling vastu. Leht avaldas artikleid, kus võrreldi Quislingi ideoloogiat Hitleri omaga ning rõhutati, et diktatuur ja kultusjuhtimine on otseses vastuolus Norra demokraatlike väärtustega.

Okupatsiooniaja sundolukord

1941. aasta sügisel, kui natslikud okupatsioonivõimud arreteerisid Aftenposteni peatoimetaja Johannes Nesse süüdistatuna "inglismeelsuses", kaotas toimetus kontrolli oma sisu üle. Väljaanne anti üle kollaborantidele ning selle juhtimine usaldati Henry Endsøle.

Alates sellest hetkest kuni sõja lõpuni oli ajaleht natside kontrolli ja range tsensuuri all. Aftenposten on aastakümneid hiljem tunnistanud, et see periood oli "demokraatlike ideaalide reetmine". Väljaanne avaldas 2019. aastal põhjaliku ülevaate oma toonastest eksimustest, nentides, et toimetus kaldus 1930. aastatel Hitleri tegude õigustamisel liiga kaugele.