Venemaa rünnakud Kiievis ja Ukraina diplomaatiline tüli Lõuna-Koreaga

Venemaa on intensiivistanud õhurünnakuid Ukraina linnadele, põhjustades ohvreid Kiievis ja Harkivis ning purustusi taristus. Samal ajal on teravnenud Ukraina ja Lõuna-Korea vahelised suhted, kus Lõuna-Korea president ähvardab vastumeetmetega seoses väidetava valeuudiste levitamisega.

Venemaa on viimase ööpäeva jooksul intensiivistanud rünnakuid Ukraina vastu, tabades kriitilist taristut ja elamupiirkondi Kiievis, Harkivis ja teistes linnades. Pealinnas Kiievis suleti liiklus Lõunasilla ja Patoni silla kaudu, kuna Venemaa rünnakud kahjustasid kriitilisi transpordisõlmi ning üht 25-korruselist elumaja Darnõtsja rajoonis, kus hukkus vähemalt üks inimene ja sai vigastada veel vähemalt kaks elanikku.

Sõjategevuse eskaleerumine

Ukraina riikliku eriolukordade teenistuse andmetel kasutasid Vene väed rünnakutes enam kui 100 drooni, millest ligikaudu pooled olid reaktiivmootoritega varustatud. Rünnakute sihtmärgiks sattusid ka lasteaed Hersonis ja toidupood Harkivis. Volodymyr Zelensky ütles intervjuus Financial Timesile, et Venemaa juhtkond on andnud sõjaväele korralduse loobuda tavapärastest sõjapidamise reeglitest, et tekitada võimalikult suurt kahju tsiviilobjektidele, sealhulgas koolidele ja haiglatele. Ukraina ametnike hinnangul on eesmärk sundida Ukrainat 2027. aasta alguseks järeleandmistele, häirides riigi energiaga varustamist ja tekitades täiendavat põgenikelainet Euroopa Liitu.

Diplomaatiline tüli ja rahaline toetus

Sõjategevuse taustal on puhkenud diplomaatiline konflikt Lõuna-Koreaga. Lõuna-Korea president Yoon Suk Yeol teatas sotsiaalmeedias, et Ukraina peab esitama vabanduse ja avalikult tunnistama konfidentsiaalsuskokkulepet Põhja-Korea sõjavangide üleandmise osas. Yoon Suk Yeol sõnul tekitab Ukraina väide, nagu poleks sellist kokkulepet olnud, Lõuna-Koreale mainekahju. Ukraina välisminister Andrii Sybiha kinnitas, et Kiiev on huvitatud tekkinud arusaamatuse kiirest lahendamisest ja töötab diplomaatilise pingete maandamise nimel.

Vaatamata julgeoleku- ja diplomaatilistele väljakutsetele, jätkavad Euroopa Komisjon ja Ukraina valitsus koostööd, et otsida võimalusi eelarve ja kaitsevajaduste katmiseks. Euroopa Komisjon töötab jätkuvalt selle nimel, et toetada Ukraina finantsstabiilsust.