Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkus kaks inimest

Venemaa ründas neljapäeva varahommikul Kiievit ballistiliste rakettide ja droonidega, hukkus kaks inimest ja sai vigastada kuus. Ukraina president Zelenskõi soovitab Naftogazi juhti Sergi Koretski uueks peaministriks, riigi elektrivõrk ja gaasitaristu on Vene rünnakute tõttu tugevalt kahjustatud. Euroopa Komisjon sõlmis samal päeval Ukrainaga kaitsetööstuspartnerluse ja maksis välja miljard eurot droonivõimekuse toetuseks.

Venemaa ründas neljapäeva, 16. juuli varahommikul Kiievit ballistiliste rakettide ja droonidega, tappes kaks inimest ning vigastades kuut, nende seas 16-aastast poissi. Kolm kannatanut viidi haiglasse.

Rünnakud tabasid laohooned

Linn sai tabamusi kahes linnaosas. Darnõtsja linnaosas süttisid administratiiv- ja laohoone, läheduses seisnud veoautod ning teine laohoone, seal hukkus kaks ja sai vigastada kaks inimest, nende seas laps. Svjatošõnis tabati ühekorruselist laohoonet, kus kolm inimest vigastada said.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško kinnitas, et raketirusud langesid mitmele hoonele. Venemaa kaitseministeerium väitis hiljem, et rünnaku sihtmärgid olid sõjatööstusrajatised, kus toodeti ja ladustati keskmaa- ning pikamaadroone.

Zelenskõi pakub peaministriks Koretski

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et riikliku energiaettevõtte Naftogaz juht Sergi Koretski on tema hinnangul kõige paremini ette valmistatud peaministri ülesanneteks. Zelenskõi põhjendas valikut riigi keerulise energiaolukorraga: Vene rünnakud on tugevalt kahjustanud elektrivõrku ja gaasitaristut ning talveks võib energiavarustus veelgi enam surve alla sattuda. Ukraina parlament peaks nimetamise üle hääletama neljapäeval.

Samal ajal tekitas Zelenskõi otsus vabastada ametist kaitseminister Mõhhailo Fedorov terava reaktsiooni nii Ukrainas kui ka liitlasriikides. Fedorovi toetajate sõnul paranes Ukraina olukord lahinguväljal tema kuuekuulise ametiaja jooksul märgatavalt. Kodanikuühiskonna esindajad ja osa liitlasi palusid Zelenskõil teda ametis hoida. Vallandamise taustal levivad kuuldused Fedorovi konfliktist relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõiga.

EL sõlmis Ukrainaga kaitsetööstuspartnerluse

Euroopa Komisjon sõlmis neljapäeval Ukrainaga kaitsetööstuspartnerluse leppe, pani aluse ELi ja Ukraina drooniliidule ning maksis 90 miljardi euro suuruse toetuslaenu raames välja miljard eurot droonivõimekuse arendamiseks.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rõhutas: «Nii nagu integreerime oma turge, süvendame ka kaitsetööstuse lõimumist. Et meie tööstusharud saaksid sujuvalt koostööd teha, kõrvaldame võimalikult kiiresti takistusi ja ühtlustame standardeid, alates kaitsealastest hangetest kuni intellektuaalomandi kaitseni.»

ELi välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas lisas: «Ukraina lahinguväljad on muutunud kaasaegse sõjapidamise laboriks ja Ukraina novaatorid on parimatest parimad. Seepärast on ühine kaitsealane teadus- ja arendustegevus ning kaitseotstarbeline tootmine koos Ukrainaga kõige arukam viis Euroopa kaitsepositsiooni tugevdamiseks.»

Ukraina lõi Musta mere aluseid

Ukraina erioperatsioonide üksused teatasid Vene okupeeritud Krimmis asuva Balaklava soojuselektrijaama tabamisest. Droonivägede ülema sõnul tabasid Ukraina droonid Mustal merel 20 Venemaa alust. Harkivit ründasid öösel samuti Vene droonid.

Ukraina sõjaväe andmetel kaotas Venemaa viimase ööpäeva jooksul 1340 sõdurit. Kogu sõja vältel on Vene vägede lahingukaotused ulatunud ligikaudu 1 424 620 sõdurini, lisaks 12 144 tanki ja üle 411 000 operatiiv-taktikalise drooni.