Venemaa ründab Ukrainat uute reaktiivmootoriga droonidega

Kiievi vastu suunatud rünnakutes moodustasid reaktiivmootoriga droonid augusti alguses üle poole kõigist tabamustest. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt on langetanud Ukraina õhutõrje efektiivsust, sundides riiki arendama kiiremaid pealtlaskmissüsteeme.

Venemaal valmistatud reaktiivmootoriga droonide osakaal on Ukrainas toimuvates rünnakutes märgatavalt tõusnud, ulatudes augusti alguses Kiievi vastu suunatud löökides üle 50 protsendi. 4. ja 5. augusti ööl toimunud operatsiooni käigus tuvastati 115 drooni, millest märkimisväärne osa olid varasemast kiiremad ja manööverdamisvõimelisemad seadmed.

Taktikaline pööre lahinguväljal

Ukraina õhujõudude andmetel on Venemaa loobumas aeglastest, bensiinimootoriga "Shahed-136" droonidest, mille kiirus jäi 150-200 kilomeetri juurde tunnis. Uued reaktiivmootoriga mudelid, nagu Geran-3 ja Geran-4, arendavad kiirust kuni 500 km/h, Geran-5 aga koguni 600 km/h. See muutus on langetanud Ukraina õhutõrje edukuse protsenti, kui varem suudeti tõrjuda 90-95 protsenti sihtmärkidest, siis viimaste rünnakute ajal langes see näitaja 65 protsendini.

Ukraina droonitõrjepataljoni Darknode esindaja, kelle kutsung on "Artes", nentis, et nende vaatluste kohaselt moodustavad reaktiivsed droonid juba 25-50 protsenti kõigist päevastest starditest. "Need on kiiremad ja raskemini tabatavad, mis sunnib meid taktikat muutma," märkis ta.

Tehnoloogia ja vastumeetmed

Venemaa kasutab rünnakutes erinevaid modifikatsioone. Geran-3 põhineb iraani disainil, Geran-4 on aga tugevama kerega ja võimsama Hiina päritolu mootoriga. Kõige arenenum, Geran-5, sarnaneb visuaalselt tiibraketile ja võib kanda kuni 90-kilogrammist lõhkepead. Osa nendest droonidest on varustatud "seeker"-tüüpi süsteemidega, mis võimaldavad automaatset sihtmärgi tuvastamist ja jälgimist.

Sergei Beskrestnov, kes tegutseb Ukraina presidendi nõunikuna, selgitas, et sellised seadmed kasutavad masinnägemist ja kaameraid, et tabada liikuvaid sihtmärke, näiteks laevu või ronge, ilma operaatori pideva sekkumiseta. See muudab rünnakud täpsemaks ka piirkondades, kus raadioelektrooniline võitlus on aktiivne.

Ukraina kaitsetööstus vastab olukorrale uute pealtlaskmissüsteemidega. Ettevõtted nagu "Wild Hornets" on juba kasutusele võtnud Sting-tüüpi süsteemid, samuti on kasutusel NOCTIS-e arendatud Zirka, mis kasutab sihtmärkide tabamiseks reaalajas videot analüüsivat tarkvara. Arendajate sõnul käib tihe töö ka uute, kiiremate reaktiivmootoriga droonide loomiseks, et saavutada võimekus vaenulikke seadmeid õhus automaatselt hävitada.