Venemaa rikkurid panustasid miljardeid riigieelarve puudujäägi katmisse

Venemaa jõukaimad ärimehed on tänavu toetanud riigieelarvet sadade miljardite rublade ulatuses, kattes enam kui ühe protsendi valitsuse kulutustest. Vabatahtlike annetustena esitletud summad aitasid leevendada sõja ja julgeolekukulutustega koormatud riigikassa puudujääki.

Venemaa jõukaimad ettevõtjad on käesoleval aastal suunanud riigieelarvesse märkimisväärseid summasid, mis on aidanud katta üle ühe protsendi valitsuse kogueelarve kuludest. Need vahendid laekusid riigikassasse nii-öelda vabatahtlike sõjaaegsete annetustena, milles lepiti kokku Vladimir Putini ja tippärimeeste vahel märtsis toimunud kohtumisel.

Eelarvedokumentides on need summad märgitud kui "vabatahtlikud laekumised". Kokku on neist annetustest sel aastal saadud 471 miljardit rubla ehk üle 5 miljardi euro. Ilma selle sissevooluta oleks Venemaa tänavune eelarvepuudujääk, mis ulatub prognooside kohaselt 7,3 triljoni rublani ehk 3,2 protsendini sisemajanduse koguproduktist, kasvanud 3,4 protsendini.

Algatus ja vara ümberjagamine

Kohtumisel osalenud ärimeestest on märkimisväärne osa lääne sanktsioonide all. Kremli teatel käis ettepaneku annetuste tegemiseks välja anonüümne ettevõtja, kelle väitel on paljud jõukad venelased võlgu oma 1990. aastatel kogutud varanduse eest just riigile, mistõttu on nende kohus praeguses olukorras eelarvesse panustada. President Putin kiitis algatuse heaks, märkides septembris, et annetuste kogumaht ulatub sadade miljardite rubladeni.

Annetuste kõrval jätkab Venemaa valitsus jõulisemat vara ümberjagamist. 2026. aastal on plaanis teenida 385 miljardit rubla eraettevõtetelt konfiskeeritud varade müügist. Riigi hinnangul on need sammud vajalikud seaduserikkumiste, korruptsiooni ja strateegiliste varade välismaalaste omandis olemise tõttu.

Sõjaliste kulude kasv ja tulevikuplaanid

Sõjalised ja julgeolekukulutused moodustavad tänavu 38 protsenti kõigist Venemaa eelarvekulutustest. Kuna sõda Ukrainas on kestmas, on valitsus sunnitud otsima üha uusi tuluallikaid, sealhulgas tõstma makse ja piirama maksust kõrvalehoidumist.

Juba järgmiseks aastaks kavandatakse uusi maksutõuse. Plaanide hulgas on ka 2027. aastaks triljon rubla lisatulu toov maksutõus, mis hakkab puudutama pangahoiuste intressitulu. Viimase aasta kõrgete intressimäärade keskkonnas on just hoiused kujunenud paljudele venelastele oluliseks sissetulekuallikaks.