Venemaa riigivõla teenindamise kulud kasvavad hüppeliselt

Venemaa föderaaleelarve kulutused riigivõla teenindamisele tõusevad 2029. aastaks 10,6 protsendini, mis on märgatav kasv võrreldes 2021. aasta 4,4-protsendise tasemega. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt ületab riigivõla maht järgmisel aastal 20 protsendi piiri sisemajanduse koguproduktist.

Venemaa riigieelarve surve riigivõla teenindamise tõttu süveneb järgnevatel aastatel märgatavalt. Rahandusministeeriumi koostatud eelarveprojektide kohaselt peab riik 2029. aastaks eraldama intressimakseteks juba 10,6 protsenti kõigist oma kulutustest, selgub Reutersi analüüsitud dokumentidest.

Võlakulude kiire kasv

Olukord on muutunud drastiliselt võrreldes ajaga enne täiemahulist sõjategevust. 2021. aastal moodustasid riigivõla teenindamisega seotud kulutused veel vaid 4,4 protsenti eelarvest.

Prognooside kohaselt jõuavad intressimaksed 2027. aastal 4,6 triljoni rublani. See summa on võrreldav riigi kulutustega kogu rahvamajandusele. Aastaks 2029 ulatuvad need kohustused juba 5,7 triljoni rublani, mis tähendab, et võla teenindamiseks kuluv summa on kasvanud viis korda võrreldes 2021. aasta tasemega.

Laenukoormuse mõju majandusele

Laenamine on muutunud Venemaa eelarvedefitsiidi katmisel peamiseks vahendiks. Sel aastal ulatub eelarvepuudujääk 7,3 triljoni rublani ehk 3,2 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on kõrgeim tase alates sõja algusest. Venemaa rahandusministeerium plaanib 2027. aastal kaasata riigivõlakirjade kaudu 7,7 triljonit rubla, ületades praeguseid plaane 2,3 triljoni võrra.

Kuigi Vladimir Putin on väitnud, et riigivõla tase on madal ja defitsiit ei ole kriitiline, viitavad ministeeriumi andmed vastupidisele. Juba järgmisel aastal peaks riigivõla suhe SKP-sse ületama 20 protsendi piiri, mida võimud on varem pidanud ohutuks läveks. Prognoos näeb ette kasvu 24,1 protsendini 2029. aastaks, kusjuures Venemaa on sunnitud laenama üksnes kodumaiselt turult, erinevalt lääneriikidest, kes pääsevad ligi globaalsele kapitalile.