Venemaa riigipanga tippökonomist vallandati pärast kriitikat sõjamajanduse suhtes

Riikliku arengupanga VEB peaökonomist Andrei Klepach kaotas koha pärast avalikke hoiatusi, et Venemaa ei suuda Ukrainaga peetavas kurnamissõjas võidukaks jääda. Tema vallandamine peegeldab Kremli kasvavat nõudmist lojaalsuse järele tippjuhtkonnas.

Riikliku arengupanga VEB peaökonomist Andrei Klepach on ametist vabastatud, kuna ta kritiseeris teravalt riigi majanduslikku olukorda ja ennustas Moskva lüüasaamist pikaajalises majandussõjas Ukrainaga. Klepachi vallandamine järgnes vaid paar päeva pärast seda, kui meediasse jõudsid tema maikuus kolleegidele peetud kõne märkused.

Klepach väitis oma ettekandes, et Venemaa majandus jääb maha nii Hiinast kui ka USA-st ning on mõnes aspektis nõrgem isegi Ukrainast. Tema sõnul ei ole ootused Ukraina majanduslikule kokkuvarisemisele põhjendatud ning Venemaa ei suuda kurnamissõjas võidule loota. „Meil on illusioon, et seal variseb kõik kokku. See ei ole kokku varisenud ega varise ka. Meie kulud kasvavad,” märkis ökonomist, hoiatades ühtlasi vältimatu sotsiaalse kriisi eest, mis võib puhkeda ootamatul hetkel.

Lojaalsusnõuded Kremlis

Kuigi ametlikku põhjust vallandamiseks ei avaldatud, kinnitasid allikad Venemaa majandusväljaandele Vedomosti ja sõltumatule portaalile The Bell, et Klepachi lahkumine oli otseselt seotud tema kriitiliste hinnangutega riigi arengule. Analüütikute sõnul on see sündmus märk Kremli kasvavast nõudmisest täieliku lojaalsuse järele, kus Vladimir Putin ümbritseb end üha enam ametnikega, kes tema seisukohtadele vastu ei vaidle.

Endine Venemaa keskpanga nõunik Alexandra Prokopenko nentis, et Klepach oli üks Venemaa silmapaistvamaid makroökonomiste, kes ei kartnud esitada ametlikust liinist erinevaid ja sageli pessimistlikumaid prognoose. „Klepachi vallandamine ei lükka edasi seda kriisi, mille eest ta hoiatas,” lisas Prokopenko.

Sõjamajanduse raskused

Venemaa majandus on silmitsi tõsiste väljakutsetega, mida võimendavad massilised sõjalised kulutused, lääneriikide sanktsioonid ja Ukraina võimekus rünnata Venemaa nafta- ja gaasitaristut. Käesoleva aasta esimese nelja kuuga ulatus Venemaa eelarvepuudujääk 5,87 triljoni rublani, mis on märgatavalt suurem kui terveks aastaks planeeritud 3,79 triljoni rubla suurune sihtmärk.

Vaatamata majanduslikele hoiatustele ja siseringi muredele ei ole Kreml siiani andnud märke sõjaliste kulutuste vähendamisest. Selle asemel on valitsus suunanud tähelepanu maksutõusudele väikeettevõtjatele ja surve avaldamisele oligarhidele, et rahastada sõjategevust Ukrainas.