Venemaa raketirünnakud hävitasid Kiievis miljonid raamatud ja kultuuriväärtused

Venemaa hiljutised rünnakud Ukraina trükikodadele ja kultuuriasutustele on hävitanud üle 12 miljoni raamatu ning kahjustanud olulisi ajaloolisi objekte. Rünnakute sihikindlus viitab püüdele hävitada Ukraina rahvuslikku identiteeti.

Kiievi äärelinnas asuv trükikoda, mis pidi algavaks kooliaastaks tootma 1,3 miljonit õpikut, hävis öises Venemaa raketirünnakus. Konvi kirjastuse ärijuht Viktoria Haidai kirjeldas, kuidas rünnak tabas ettevõtet just siis, kui tootmismahud olid kasvanud. Hävitatud raamatud moodustasid ligikaudu 10 protsenti Ukraina tänavusest kooliõpikute toodangust.

Viimastel nädalatel on Venemaa rünnanud üle 35 kirjastusettevõtte ja trükikoja. Hinnangute kohaselt on kogu riigis hävitatud 12 miljonit raamatut, mis moodustab ligi kolmandiku tänavu Ukrainas trükitud kirjandusest. Lisaks tootmisrajatistele sai tabamuse ka Kiievi üks tuntumaid kasutatud raamatute turge Pochaina, kus hävisid sajad müügikohad ja lugematu arv teoseid.

Kultuuripärandi sihikindel hävitamine

Sõjategevus on otseselt kahjustanud ka UNESCO kaitse all olevaid objekte. Kiievi-Petšersk kloostris süttis droonirünnaku tagajärjel katedraali katus. Remonditööde maksumuseks on hinnatud 11,2 miljonit dollarit ning nende kestuseks prognoositakse vähemalt kahte aastat.

Ukraina kultuuriminister Tetyana Berezhna rõhutas, et kultuuriasutuste ründamine on lahutamatu osa sõjalisest strateegiast. «See on eksistentsiaalne sõda, kus Venemaa soovib meid rahvusena hävitada ja kustutada, justkui ukrainlasi poleks kunagi olemas olnud,» sõnas minister. Tema sõnul on seni rünnatud üle 1900 kultuuripärandi objekti ja rohkem kui 2000 kultuuriasutust. Minister viitas ka Volodymyr Zelensky osalusele ja rahvusvahelisele toele, sealhulgas UNESCO direktori Khaled El-Enany hinnangule, kes mõistis rünnakud hukka.

Venemaa president Vladimir Putin on varasemalt oma 2021. aasta essees väitnud, et ukrainlased ja venelased on üks rahvas, seades kahtluse alla Ukraina riikluse ja kultuuri legitiimsuse. Kreml on järjekindlalt eitanud sihipäraseid rünnakuid tsiviilobjektide vastu.