Venemaa rajab piirialadele droonibaase: ohus on ka Varssavi ja teised NATO riigid

Venemaa ehitab piirialadele kümmet uut droonibaasi, millest osa on juba kasutusel sõjategevuses Ukrainas. Satelliidiandmed näitavad 59 uue stardiplatvormi ehitust, mis võivad tehniliselt ohustada ka NATO riike, sealhulgas Poolat.

Venemaa on alustanud salajaste droonibaaside rajamist, mille eesmärk on laiendada võimekust rünnata sihtmärke mitte ainult Ukrainas, vaid potentsiaalselt ka NATO liikmesriikides. Luureinfo ja satelliidipiltide analüüs näitab kokku kümne sellise baasi loomist, millest seitse on juba aktiivses kasutuses Ukraina-vastastes operatsioonides.

Uued stardiplatvormid piirialadel

Satelliidifotodelt tuvastati vähemalt 59 uut reilidel põhinevat stardiplatvormi, mis on mõeldud lennukitüüpi mehitamata õhusõidukite õhkutõusuks. Need rajatised asuvad Venemaa piiride läheduses Valgevene ja Ukrainaga. Analüüsifirma DroneSec hinnangul on ligikaudu 20 nendest platvormidest piisavalt pikad ja tehniliselt varustatud, et neilt saaks välja saata maksimaalse lennukaugusega droone. Lisaks on stardiplatvormide läheduses märgatud taristut, mis võimaldab hoiustada üle 1000 drooni korraga.

Provokatsioonide oht NATO-le

Sõjaliste analüütikute ja Euroopa riikide luurehinnangute kohaselt tekitab uute baaside geograafiline paiknemine pikaajalise julgeolekuriski. Tehnilised andmed näitavad, et nendest stardipunktidest võivad droonid ulatuda näiteks Poola pealinnani Varssavini.

Lääne luurekogukonnad hoiatavad, et Venemaa võib kasutada seda võimekust relvastatud provokatsioonide korraldamiseks. Ohustatud on eelkõige kriitiline taristu. Ühe võimaliku stsenaariumina on välja toodud niinimetatud „valelipu-operatsioon“, kus rünnak viiakse läbi eesmärgiga süüdistada selles Ukrainat. Olukorra tõsidust rõhutab 2024. aasta septembris toimunud intsident, mil Venemaa droonid sisenesid Poola õhuruumi, tungides üle 200 kilomeetri sügavusele riigi idapiirist.