Venemaa president Vladimir Putin kardab kohtumõistmist ja plaanib sõjategevuse eskaleerimist

Venemaa president Vladimir Putin kardab, et ebaõnnestumine Ukrainas võib viia tema kukutamiseni. Seetõttu plaanib Kreml jätkata sõja eskaleerimist, keskendudes hübriidrünnakutele ja diversioonidele Euroopas.

Moskvas võimu hoidev Vladimir Putin on väljendanud muret oma isikliku julgeoleku pärast, kartes, et sõja lõpetamine ilma Ukraina Donbassi piirkonna täieliku vallutamiseta toob talle kaasa otsese kättemaksu. Väljaande The Economist andmetel on Venemaa riigipea oma siseringile viidanud hirmule, et ebaõnnestunud sõjakäik võib lõppeda tema hukkamisega, öeldes väidetavalt: «Nad poovad mind üles.»

Sõda Ukrainas on kestnud juba viiendat aastat. Ehkki majanduslik olukord Venemaal ei ole veel fataalne, kasvab rahulolematus nii tavakodanike kui ka riigi eliidi seas. Informeeritud allikate sõnul on Venemaa juhtkonna seas levimas veendumus, et vaatamata sõjalistele ressurssidele ja repressiivaparaadile, on viis aastat kestnud konflikt muutunud strateegiliseks ummikseisuks.

Hirm režiimi kokkuvarisemise ees

Venemaa kõrgemates ringkondades süveneb tunne, et Kremli režiim on oma positsioonid minetanud. Üks anonüümseks jäänud allikas kirjeldas meeleolu fraasiga «tsaar on alasti», viidates sellele, et vaatamata valitsuse katsetele säilitada tugevat kuvandit, on sõja tulemuslikkus ja mõttekus kahtluse alla seatud.

Putin on siiski valinud strateegia, mis välistab igasuguse nõrkuse näitamise. Tema režiim toetub kriminaalsele loogikale, kus taganemine või kompromissid tähendaksid autoriteedi lõplikku kadumist. Seetõttu on «inertsiaalsed» ehk muudatusteta stsenaariumid Kremli jaoks välistatud, kuna need kulutavad asjatult poliitilist kapitali ja majandusressursse.

Eskaleerumine kui strateegiline samm

Kuna sisepoliitiline surve kasvab, on Venemaa võimud liikumas sõja laiendamise suunas. Lääne luureteenistused on tuvastanud märke, et Moskva valmistub intensiivistama hübriidsõda ja korraldama diversioone otse Ukrainat toetavate riikide territooriumil. See ei tähenda otsest sõjalist konflikti NATO-ga, vaid sihikindlaid rünnakuid taristu vastu.

Erilise tähelepanu all on Euroopa kaitsetööstuse ettevõtted. Venemaa luureüksuste ja nende käsilaste üheks võimalikuks eesmärgiks on rünnata tehaseid, mis toodavad Ukrainas kasutatavat sõjavarustust ja laskemoona. Samaaegselt on Venemaa kaitseministeerium juba teatanud ettevalmistustest ulatuslikeks raketirünnakuteks Ukraina energiataristu vastu, eesmärgiga murda vastupanu ja tekitada jätkuvat ebastabiilsust.