Venemaa poliitiliste repressioonide maht kasvas 2025. aastal sõja tõttu järsult

Inimõiguslaste värske aruande kohaselt on 2025. aasta Venemaal möödunud poliitiliste repressioonide hüppelise kasvu tähe all. Sõjategevus Ukrainas on muutunud peamiseks kohtuliku tagakiusamise ajendiks, ulatudes sõjavangide ja okupeeritud alade elanikeni.

Inimõigusorganisatsiooni "Podderžka politzatkljutšonnyh. Memorial" (Poliitvangide toetamine. Memorial) äsja avaldatud 2025. aasta aruanne kirjeldab Venemaa karistuspoliitika järsku karmistumist. Raporti kohaselt on poliitiliste repressioonide dünaamika otseselt seotud täiemahulise sõjaga Ukrainas, mistõttu on kohtu alla sattuvate inimeste arv kasvanud varasemate aastatega võrreldes märgatavalt.

Sõja mõju kohtusüsteemile

Eelmise aasta jooksul kasvas organisatsiooni koostatud poliitvangide nimekiri 803 inimeselt 1265 inimeseni. Esmakordselt on poliitilistel põhjustel vabaduse kaotanute üldarv ületanud religioossetel alustel tagakiusatavate arvu, mis oli pikka aega olnud domineeriv kategooria.

Kõigist mullu poliitvangideks tunnistatud isikutest moodustavad enam kui 60 protsenti Ukraina sõjavangid, keda süüdistatakse riigireetmises või terrorismis, ning okupeeritud alade elanikud. Inimõiguslaste hinnangul peegeldab see võimude hirmu kohaliku vastupanu ees okupeeritud territooriumidel. Conflict Intelligence Teami andmetel oli möödunud aasta tsiviilelanikkonnale rindejoone mõlemal poolel erakordselt ohvriterohke.

Karistused sotsiaalmeedia eest

Kohtupraktika näitab, et karistused on sageli ebaproportsionaalselt karmid, keskendudes ka pisikestele tegudele. Näiteks mõisteti Kemerovo oblastis 17-aastane nooruk neljaks aastaks kasvatuskolooniasse "terrorismi rahastamise" eest, kuna ta jättis Telegrami kanalis Ukraina pataljoni postituse alla emotikonidest tähekesed.

Peterburis sai noor naine aga kaheaastase ja kaheksakuulise vanglakaristuse Tarass Ševtšenko monumendi juurde jäetud paberilehe eest, millel oli väljavõte ukraina poeedi loomingust. Veelgi drastilisem näide on korruptsioonivastasele fondile annetuse tegemine, mille eest on inimesi kriminaalkorras taga kiusatud.

"Memoriali" andmebaasi kantud inimeste arv, sealhulgas nende, kelle kohtuasjad on veel pooleli, ulatus 2025. aasta lõpuks 4843 isikuni.