Venemaa piirab väävelhappe eksporti kuni 2026. aasta lõpuni

Vene valitsus kehtestas ajutise keelu väävelhappe väljaveole, põhjendades sammu vajadusega varustada siseturu tööstusettevõtteid ja väetisetootjaid. Aine on kriitilise tähtsusega nii põllumajanduses kui ka lõhkeainete ja püssirohu tootmisel.

Venemaa valitsus otsustas piirata väävelhappe eksporti väljapoole riiki, kehtestades keelu, mis jääb kehtima kuni 31. detsembrini 2026. Ametliku korralduse kohaselt jõustub piirang kümme päeva pärast selle avaldamist, eesmärgiga tagada tooraine kättesaadavus Venemaa enda tööstuslikele protsessidele ja mineraalväetiste valmistajatele.

Erandid on siiski võimalikud. Väävelhappe väljavedu võib toimuda erijuhtudel, kui selleks annab loa valitsusjuht või tema asetäitja, tuginedes tööstus- ja kaubandusministeeriumi ettepanekutele. Samuti jääb lubatuks aine transport läbi Venemaa territooriumi, tarned riikidevaheliste kokkulepete alusel ning varustamine Venemaa organisatsioonide jaoks Teravmägedel.

Seos sõjatööstusega

Kuigi ametlikult on piirangu põhjuseks nimetatud tööstusvajadused, mängib väävelhape strateegilist rolli ka sõjatehnilises tootmises. See on vajalik komponent lõhkeainete ja püssirohu valmistamisel. Analüüsid, mis tuginevad raudteetranspordi andmetele, näitavad, et kontsentreeritud väävelhape on pidevalt liikunud Venemaa tehastesse, kus toodetakse laskemoona, sealhulgas Permi püssirohutehasesse, Aleksini keemiatehasesse ning tehastesse Solikamskis ja Sterlitamakis.

Ekspertide hinnangul on Venemaa sõjatööstus suurendanud püssirohu ja lõhkeainete tootmist märgatavalt. Kui veel mõned aastad tagasi oli maht väiksem, siis praeguseks on prognoositav aastane tootmisvõimsus kasvanud ligikaudu 154 000 tonnini. Sellest hoolimata ei suuda kodumaine tootmine kõiki sõjalisi vajadusi katta. Ajavahemikus 2025. aasta augustist kuni 2026. aasta veebruarini toimetati riiki Kaug-Ida kaudu hinnanguliselt 59 000 tonni lõhkeaineid, mis pärinesid tõenäoliselt Põhja-Koreast.