Venemaa öine raketirünnak Kiievile põhjustas purustusi ja elektrikatkestusi

Varahommikul korraldas Venemaa ballistiliste rakettidega rünnaku Kiievi pihta, mis tõi kaasa tulekahjusid ja elektrikatkestusi. Samal ajal on Ukraina võimud teatanud möödunud nädala rünnakute raskest inimkaotusest, kui hukkus 12 ja sai vigastada 200 inimest.

Varahommikul ründas Venemaa ballistiliste rakettidega Kiievit, põhjustades linnas plahvatuste jada, ulatuslikke elektrikatkestusi ja vähemalt kaks vigastatut. Ukraina õhuvägi andis hoiatuse rünnakute suunast vaid minuteid enne esimeste plahvatuste kärgatamist, mis algasid kella kolme paiku öösel.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško kinnitas, et päästeteenistused tegelesid rünnaku järel puhkenud tulekahjuga Svjatošõni linnaosas asuvates elumajades. Lisaks purustustele on Petšerski linnaosas registreeritud elektrikatkestusi. Rünnakute tekitatud kahjude täielik ulatus on alles selgitamisel.

Rünnakute intensiivistumine

Sõjalise administratsiooni kõneisik Katerõna Popova teatas teisipäeval, et viimase nädala jooksul on Venemaa rünnakutes Kiievile hukkunud 12 ja kannatada saanud ligikaudu 200 inimest. Viimase kuu jooksul on pealinnas kannatanute arv ulatunud 360-ni, sealhulgas 31 hukkunut. Purustused on tabanud 116 mitmekorruselist elumaja, 34 eramut ning mitmeid haridus- ja tervishoiuasutusi.

President Volodõmõr Zelenski teatas esmaspäeval saabunud uuest NASAMS-i õhutõrjerakettide saadetisest. Riigipea rõhutas, et Ukraina teeb partneritega koostööd Patriot-süsteemide laskemoona varude täiendamiseks. Samuti on Belgia kinnitanud kolme F-16 hävituslennuki tarnimist veel sel aastal, mida kasutatakse Shahed-tüüpi droonide tõrjumiseks. Teisipäeval tabas Venemaa Sumõ linna liugpommidega, tappes ühe tsiviilisiku ja ründas koolihoonet.

USA hoiatus Kremlile

Samal ajal on päevavalgele tulnud andmed USA luure hinnangust Venemaa majanduslikule seisule. Luure Keskagentuuri (CIA) juht John Ratcliffe külastas augusti lõpus Moskvat, edastades Kremlile hoiatuse, et Venemaa majandus on kokkuvarisemise äärel. Väljaande Frankfurter Allgemeine Zeitung teatel võrdlesid USA ametnikud olukorda Nõukogude Liidu viimaste aastatega.

USA ametivõimud on praeguse Ukraina-poliitika kujundamisel lähtunud just sellest analüüsist, mis näeb sõjategevust rindel ummikseisuna. Kuigi Kreml on Ratcliffe’i visiidi sisu avalikult vahendanud kui rutiinset julgeolekukontaktide loomist, märgivad lääne diplomaadid, et Washingtoni peamine nõudmine Moskvale on jätkuvalt läbirääkimiste alustamine. Sõjalis-poliitiline olukord jääb pingeliseks ka enne detsembris Floridas toimuvat G20 tippkohtumist, kuhu USA president Donald Trump on Vladimir Putini kutsunud.