Venemaa nimetab Soome liitumist Prantsuse tuumakaitsega ohuks oma julgeolekule

Venemaa välisministeerium on teravalt kritiseerinud Soome otsust ühineda Prantsusmaa juhitud tuumakaitsealgatusega, nimetades seda Venemaa-vastaseks ohuks. Prantsuse kaitseplaan võimaldab partnerriikidel ajutiselt majutada Prantsusmaa tuumavõimekusega õhusõidukeid.

Venemaa välisministeerium avaldas teisipäeval teravat vastuseisu Prantsusmaa algatusele laiendada oma tuumaheidutust teistele Euroopa riikidele, keskendudes eriti Soome hiljutisele otsusele sellega liituda. Moskva hinnangul on tegemist äärmiselt vastutustundetu poliitikaga, mis otseselt ohustab Venemaa julgeolekut.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova rõhutas ajakirjanikele, et selline strateegia sunnib Venemaad olukorda tähelepanelikult jälgima. Zahharova väitis, et Prantsuse tuumarelvastuse potentsiaalne paigutamine Venemaa piiride lähedale muudab relvasüsteemid konfliktiolukorras Vene sõjaväe jaoks lihtsamini tabatavateks sihtmärkideks.

Prantsuse tuumavihmavarju laienemine

Prantsusmaa algatus võimaldab osalevatel riikidel osaleda ühisõppustel ja ajutiselt majutada Prantsuse tuumavõimekusega lennukeid. Siiski rõhutab Pariis, et säilitab täieliku riikliku kontrolli oma tuumaarsenali üle ning lõplik otsus relvade kasutamise kohta jääb vaid Prantsusmaa presidendi teha.

Soome on nüüdseks kümnes Euroopa riik, kes on kavaga liitunud. Algatuse algne tuumik koosnes kaheksast riigist: Belgia, Suurbritannia, Taani, Saksamaa, Kreeka, Holland, Poola ja Rootsi. Norra liitus nimekirjaga käesoleva aasta mais.

Soome, millel on Venemaaga 1300 kilomeetri pikkune ühine piir, loobus oma pikaajalisest sõjalisest neutraliteedist ja liitus NATO-ga 2023. aastal, vahetult pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse. Vahepeal on ka Eesti peaminister Kristen Michal kinnitanud, et Eesti on alustanud arutelusid võimaliku liitumise üle selle kaitsealgatusega.