Venemaa merevägi ehitab 500-tonnist mehitamata sõjalaeva

Venemaa alustab esimese suuremõõtmelise mehitamata laeva ehitamist, mille eesmärk on allveelaevade tuvastamine. Plaan on pälvinud sõjandusekspertide ja blogijate kriitika, kes peavad prioriteediks odavate ründedroonide massitootmist.

Venemaal on käimas esimese 500-tonnise veeväljasurvega mehitamata laeva ehitus, mis on mõeldud allveelaevade ja teiste veealuste objektide tuvastamiseks. Venemaa mereväe ülemjuhataja Aleksandr Moissejev teatas projektist «Zvezda» saates, märkides, et laev on osa riiklikust relvastusprogrammist.

Admiral Moissejev ei avalikustanud arendaja nime, projekti maksumust ega täpseid valmimistähtaegu. Ta rõhutas siiski projekti strateegilist väärtust: «Ta on ehitamisel, tuleb esimene selline laev. See saab olema edasiste mehitamata süsteemide arendamise aluseks.»

Kriitika relvastusprioriteetide suunas

Venemaa sõjanduskogukond on plaani vastuoluliselt vastu võtnud. Mitmed mõjukad Telegrami kanalid on kritiseerinud otsust suunata ressursse suurtele ja kulukatele platvormidele olukorras, kus Venemaa mereväel puudub võimekus väikesi ja odavaid ründekaatreid massiliselt toota. Kriitikud võrdlesid 500-tonnise aluse ehitamist strateegilise pommitaja loomisega, kui samal ajal on puudus taktikalistest droonidest.

Endine Ukraina Ülemraada liige Oleg Tsarjov juhtis tähelepanu, et tegemist ei ole uudse kontseptsiooniga. USA on varasemalt katsetanud 145-tonnist mehitamata alust nimega Sea Hunter ja arendab sarnaseid platvorme allveelaevatõrjeks. Tsarjovi hinnangul vajab Venemaa merevägi praegu pigem kiireid ja odavaid rünnakukaatreid, mitte suuri mehitamata laevu.

Väljakutsed lahingutegevuses

Ekspertide hinnangul on Venemaa mehitamata meresüsteemide arengut pidurdanud ka tehnilised kitsaskohad. Üheks peamiseks murekohaks on stabiilse kauge vahemaa satelliitside puudumine, kuna Venemaa süsteemid ei suuda praeguse seisuga asendada Starlinki tehnoloogiat, mida on kasutatud teistes riikides droonide juhtimiseks. Seetõttu jäävad Venemaa mereväe droonide lahingukasutuse andmed endiselt piiratuks.