Venemaa majanduskasv kiirenes teises kvartalis, kuid eksperdid hoiatavad jätkusuutmatuse eest

Venemaa SKP kasvas 2026. aasta teises kvartalis 1,3 protsenti, mida vedasid peamiselt ajutised tegurid nagu suurenenud riigikaitsefinantseering ja tööpäevade arv. Samal ajal süvenevad eelarvepuudujääk ja inflatsioonisurve, mis ohustavad pikaajalist majanduslikku stabiilsust.

Venemaa majandus kasvas 2026. aasta teises kvartalis 1,3 protsenti, mis ületas nii keskpanga kui ka majandusministeeriumi esialgseid prognoose. Pärast aasta esimese kolme kuu 0,2-protsendilist langust nähtud tõusu taga on siiski lühiajalised mõjurid, sealhulgas kalendriefekt, teises kvartalis oli 5 protsenti rohkem tööpäevi kui 2025. aasta samal perioodil.

Sõjalised kulutused ja tootmine

Majanduskasvu peamine vedur on föderaaleelarve suurenenud sõjalised kulutused. Aprillist juunini ulatusid riigi kulutused 11,5 triljoni rublani, mis on 13 protsenti rohkem kui aasta varem. Eriti märgatav on riigihangete 38,5-protsendiline kasv, mida suuresti dikteerib riiklik kaitsetellimus. Tööstustoodang kasvas kvartalis 0,6 protsenti, kuid seda taset hoiab üleval peamiselt sõjatööstus. Tsiviilsektor, sealhulgas autotööstus ja metallurgia, on raskustes ning kannatab 14-protsendilise baasintressimäära all, mida keskpank ei ole inflatsioonisurve tõttu saanud langetada.

Kriitiline analüüs ja vallandamine

Majanduse struktuuriprobleemidele viidanud Andrei Klepach vallandati riikliku korporatsiooni VEB.RF peaökonomisti kohalt pärast oma avalikke märkusi. Klepach tõi välja, et pool majanduskasvu aeglustumisest tuleneb liiga karmist rahapoliitikast ning umbes 30 protsenti tööstusministeeriumi tegevusest, mis on jätnud kodumaise turu impordisõltuvuse alla. Ta rõhutas, et isegi intressimäärade alandamine ei tooks kaasa kiiret kasvu, kuna riik kaotab tehnoloogilises konkurentsis nii Läänele kui ka Hiinale.

Eelarve auk ja tulevikuväljavaated

Föderaalne eelarvepuudujääk on püsinud märkimisväärne, moodustades 2,8 protsenti SKP-st. Nafta- ja gaasitulude laekumine on olnud volatiilne, ulatudes 4,6 triljoni rublani. Valitsus on sunnitud katma puudujääki sisemaise võlakoormuse suurendamisega ja varade müügiga, kuid riiklikel pankadel on keeruline kõrgete intressimäärade juures uusi võlakirju osta. Riigivõla teenindamine on muutunud föderaaleelarve jaoks üheks märkimisväärseks kuluartikliks, moodustades ligi 9 protsenti riigi kulutustest.

Realistlike prognooside kohaselt on reaalpalga kasv tulevikus ebakindel, samal ajal kui sotsiaalne ebavõrdsus süveneb.