Venemaa majandus on takerdunud stagnatsiooni ja kütusekriisi

Eesti Panga ekspert Peeter Luikmel hindab Venemaa majanduse olukorda üha keerulisemaks, tuues esile kütusepuuduse, investeeringute vähenemise ja stagflatsiooni ohud.

Venemaa majanduse kasvuväljavaated on märgatavalt halvenenud, ulatudes nüüd vaid 0,6 protsendini, mis on võrreldav 2016. aasta madalseisuga. Peeter Luikmel Eesti Pangast märgib, et riigi majanduskasvu pärssivate tegurite hulgas on esikohal ettevõtjate kindlustunde langus, mis viitab sügavamatele struktuursetele probleemidele.

Kütusekriis ja taristurünnakud

Ukraina droonirünnakud Venemaa naftataristule on avaldanud otsest mõju siseriiklikule kütusevarustusele. Hinnangute kohaselt on umbes 40 protsenti riigi naftarafineerimise võimekusest saanud kannatada, mis on toonud kaasa bensiini ja diislikütuse defitsiidi. See mõjutab hinnanguliselt kolmandikku Venemaa elanikkonnast, peamiselt linnades, muutes sõja majanduslikud tagajärjed tavakodanikule tajutavaks.

Stagflatsioon ja rahastusraskused

Venemaa seisab silmitsi stagflatsiooniga, kus alla üheprotsendiline majanduskasv kohtub üle kuueprotsendise inflatsiooniga. Hoolimata madalast kaheprotsendilisest tööpuudusest, ei ole tegemist majandusliku õitsenguga, vaid pigem tööjõu defitsiidist tingitud sundseisuga. Riigi rahanduslikku olukorda illustreerib ilmekalt juuli alguses toimunud riigivõlakirjade oksjon.

Lääneriikide sanktsioonid on osutunud tõhusaks, eriti naftatoodete transporti ja hinnapiiranguid puudutavates meetmetes. Euroopa Liidu hiljutine otsus külmutada Venemaa nafta hinnalagi näitab suundumust, kus sanktsioone rakendatakse üha sihipärasemalt, piirates Venemaa võimalusi tulu teenida.