Venemaa lükkas Krimmi energiasalvestusprojekti edasi, eelistades Krasnodari kraisse

Vene valitsus lükkas okupeeritud Krimmis aasta võrra edasi 100-megavatise energiasalvesti rajamise, suunates vahendid hoopis Krasnodari krai võimsuste suurendamiseks. Otsus tehti ajal, mil Krimmi poolsaar kannatab tõsise elektrienergia defitsiidi käes.

Venemaa valitsus on ametliku määrusega lükanud edasi suuremahulise energiasalvestussüsteemi rajamise okupeeritud Krimmi poolsaarele. Algselt kavandatud projekt, mille eesmärk oli tugevdada piirkonna elektrivõrgu stabiilsust, nihkub vähemalt ühe aasta võrra edasi, mistõttu valmib see varasema 2027. aasta asemel alles 2028. aastal.

Projektisuunamine Krasnodari kraisse

Kavandatud 100-megavatine salvestussüsteem, mille energiamahutavus oleks olnud 600 megavatt-tundi, pidi ühendatama «Kafa» alajaamaga. Hoolimata sellest, et juba 2025. aasta oktoobris sõlmiti projekteerimis- ja ehitusleping maksumusega ligi 17,5 miljardit rubla, otsustas valitsus prioriteedid ümber jagada. Selle asemel suunatakse täiendavad investeeringud ja 100 megavatti võimsust Krasnodari krai taristusse, sealhulgas «Novo-Labinskaja» ja «Jelizavetinskaja» alajaamade juurde.

Energiakriis ja taristuprobleemid

Otsus võeti vastu ajal, mil Krimm vaevleb terava elektripuuduse käes. Poolsaarel on tulnud ette voolukatkestusi, sealhulgas Sevastopolis, kus tarbijad on pidanud läbi ajama graafikutega, mis lubavad elektrit vaid loetud tundideks. Kohalikud võrguteenuse pakkujad on põhjendanud häireid nii kõrgendatud koormuse kui ka Ukraina droonirünnakute tekitatud kahjustustega elektrivõrgule.

Süsteemioperaatori varasemad prognoosid aastateks 2026-2031 viitasid juba varem, et Krimmi energiasüsteemil võib puudu jääda märkimisväärne kogus võimsust, mis küündib halvimal juhul üle 500 megavati. Kavandatud 100-megavatine salvesti pidi olema üks meede selle defitsiidi leevendamiseks, kuid nüüdne ajakava nihkumine tähendab, et tarbijad peavad toime tulema ilma lubatud lisavõimsuseta veel vähemalt aasta kauem.