Venemaa liider Vladimir Putin esitas Valdai klubis rea moonutatud fakte sõja kohta

Venemaa president Vladimir Putin kordas oma hiljutisel esinemisel Valdai klubis mitmeid ümberlükatud väiteid Ukraina sõja põhjuste ja käigu kohta. Ta püüdis invasiooni õigustada väidetava Lääne agressiooniga, eirates dokumenteeritud fakte Venemaa varasematest sõjalistest sammudest.

Venemaa president Vladimir Putin esitas hiljutisel Valdai klubi istungil seeria väiteid, mis püüavad ümber kirjutada sõja alguse asjaolusid Ukrainas. Riigipea rõhutas, et Moskva ei soovinud sõjalist konflikti, väites, et tegemist oli sunnitud reaktsiooniga Lääne poliitikale ning sooviga kaitsta teatud piirkondi.

Sõjalise sekkumise ajalugu

Putin väitis, et Venemaa ei alustanud agressiooni, süüdistades Ukrainat russofoobias ja rahvusluse õhutamises. Ajaloolised andmed räägivad siiski teist keelt. Vene väed sisenesid Krimmi juba 2014. aasta veebruaris, haarates kontrolli kohaliku parlamendi ja valitsuse hoonete üle Simferopolis. Tollal eitas Kreml oma sõdurite osalust, kuid tunnistas seda hiljem vajaliku meetmena.

ÜRO andmed näitavad, et enne 2022. aasta suurpealetungi oli hukkunute arv Donbassis langenud kümnetele inimestele aastas, enamasti miiniõnnetuste tagajärjel. Väide, et 2022. aastal alustatud täiemahuline sissetung oli kaitsemeede, ei toetu reaalsele sõjategevuse intensiivsusele piirkonnas vahetult enne veebruari lõppu.

NATO laienemise müüt

Venemaa juhtkond kasutab korduvalt narratiivi, justkui oleks NATO rikkunud lubadust mitte laieneda itta. Ajaloolised dokumendid ja toonased läbirääkimised, sealhulgas USA välisministri James Baker ja toonase Nõukogude Liidu liidri Mikhail Gorbachev vahelised vestlused, keskendusid Saksamaa taasühinemisele. Puudub ükski rahvusvaheline leping või alliansi dokument, mis keelaks NATO-l laieneda pärast 1990. aastat.

Rünnakud tsiviilobjektide vastu

Putin kinnitas Valdai klubis, et Vene sõjavägi ei ründa kunagi esimesena sõjalise infrastruktuuriga mitteseotud objekte. Dokumenteeritud sündmused tõestavad vastupidist. Juba invasiooni esimesel päeval, 24. veebruaril 2022, tabas Vene rakett Ugledari keskhaiglat. Sarnased juhtumid leidsid aset Mariupolis, kus purustati teatrimaja ja haigla, ning Harkivis, kus suurtükituli tabas elamurajoone. Need rünnakud viisid paljude tsiviilisikute hukkumiseni, lükates ümber väited Vene vägede erandlikust humanitaarsest käitumisest.