Venemaa kirjastaja räägib karmistunud tsensuurist ja «ohtlikest» märksõnadest

Venemaa suurima kirjastuse Eksmo president Oleg Novikov kirjeldab intervjuus, kuidas kirjastused peavad üha karmistuvate piirangute ja ebaselgete seaduste tingimustes navigeerima. Kasutusel on tehisintellekt, mis skaneerib käsikirju keelatud teemade suhtes, kuid sageli vajab see inimlikku sekkumist.

Venemaa kirjastusmaastikul valitseb uus reaalsus, kus raamatute avaldamine nõuab autorite ja toimetajate sõnul pidevat enesetsensuuri ja riskide hindamist. Kirjastuse Eksmo-AST president Oleg Novikov kinnitas hiljutises intervjuus, et raamatute avaldamine on muutunud protsessiks, kus tuleb arvestada kümnest erinevast kriteeriumist koosneva kontrollnimekirjaga.

Kirjastuse sõnul on nimekirjas teemad, mis võivad viia teose keelustamiseni või kirjastuse vastutusele võtmiseni. Nende hulka kuuluvad muuhulgas LGBT-temaatikaga seotud sisu, narkootikumide propageerimine, ekstremism, relvajõudude diskrediteerimine ning nn childfree-ideoloogia. Novikovi sõnul on kirjastus võtnud kasutusele tehisintellektil põhineva süsteemi, mis skaneerib tekste, kuid süsteem pole veatu. See teeb sageli valesid järeldusi, märgistades näiteks autorite nimesid ekslikult keelatud teemadega, mistõttu peavad toimetajad iga hoiatuse käsitsi üle vaatama.

Hirm Popcorn Booksi juhtumi ees

Kirjastajad on muutunud ettevaatlikuks pärast varasemaid kohtuprotsesse, eriti pärast raamatupoe Popcorn Books juhtumit. Novikov nentis, et kuigi täpset statistikat «riiulilt maha võetud» teoste kohta ei ole, on kirjastus pidanud loobuma mitmekümne raamatu avaldamisest, kuna nende kohandamine kehtivate normidega osutus võimatuks.

Erilise löögi on saanud välismaale kolinud autorid. Näiteks on kirjanik Boriss Akunini teosed Venemaal müügilt kõrvaldatud ning kümneid tuhandeid eksemplare hoitakse kinni kriminaalmenetluse raames. Novikovi hinnangul on need autorid kaotanud kontakti oma kodumaise lugejaskonnaga ning nende teosed on Venemaa turul muutunud kättesaamatuks.