Venemaa kinod lõpetavad piraatluse ja lükkavad Hollywoodi suurfilmid 2027. aastasse

Venemaa kinoomanike assotsiatsioon teatas, et niinimetatud varjatud kinolevi, kus lääne filme näidati ilma ametlike litsentsideta, lõpetatakse käesoleva aasta lõpuks. Ühtlasi kinnitas organisatsioon, et oodatud Hollywoodi kassahitid nagu «Düüni» kolmas osa ja uued «Kättemaksjad» ei jõua Venemaa kinodesse enne 2027. aasta aprilli.

Venemaa kinosektoris on toimumas oluline muudatus: kinode omanikke ühendav organisatsioon kavatseb käesoleva aasta lõpuks täielikult loobuda lääne filmide illegaalsest linastamisest. Praegune tava, kus välismaiseid linateoseid näidatakse külastajatele n-ö «seansieelse teeninduse» sildi all, kaob eeldatavasti lähikuude jooksul, kinnitas Aleksei Voronkov, kinoomanike assotsiatsiooni (AVK) juht.

Hollywoodi filmide tulevik

Voronkovi sõnul on ebarealistlik oodata suurte Hollywoodi produktsioonide jõudmist Venemaa kinolevisse lähiajal. Ta lükkas ümber spekulatsioonid, nagu oleks maailmakuulsate filmide, sealhulgas «Düüni» kolmanda osa ja «Kättemaksjate» järgmise peatüki esilinastused edasi lükatud vaid selleks, et teha ruumi kodumaistele linateostele nagu «Prostokvašino».

«Hetkeseisuga pole nende filmide linastusplaanis ei detsembriks, jaanuariks ega ka 2027. aasta märtsiks. Ükski levitaja pole neid filme ametlikult välja kuulutanud,» selgitas Voronkov. Isegi kui läbirääkimised Hollywoodi stuudiotega peaksid õnnestuma, ei ole tema hinnangul filmide jõudmine Venemaa kinopublikuni tehniliselt ega juriidiliselt võimalik enne 2027. aasta 1. aprilli.

Varjatud levi hääbumine

Kuigi valitsuse kehtestatud kord, mis juriidilises mõttes võimaldab praegust «halli» levi, jääb kehtima kuni 2028. aasta 1. märtsini, on turuolukord muutumas. Kinoomanikud liiguvad omapäi ametlikuma ja kontrollituma mudeli poole.

Sektoris on viimasel ajal esinenud ka pingeid kodumaiste ja välismaiste filmide vahel. Juulis tekitas pahameeletormi juhtum, kus levitajad palusid kinodel uue «Ämblikmehe» linastust edasi lükata, et anda ruumi Venemaa filmile «Viimane vägilane. Kolobok». See otsus pälvis publikult kriitikat ja ähvardusi, mis päädis Venemaa juurdluskomitee algatatud kriminaalasjaga.