Venemaa kaitseb naftatööstusi Esimese maailmasõja aegsete õhupallitõketega

Venemaa on asunud Ukraina droonirünnakute tõrjumiseks kasutama Esimesest maailmasõjast tuntud kaitsetaktikat, paigutades naftatööstuse rajatiste kohale trosside otsas hõljuvaid õhupalle. See sajandivanune meetod on mõeldud mehitamata lennuvahendite füüsiliseks takistamiseks või nende kursilt kõrvale suunamiseks.

Venemaa on asunud naftatööstuse objekte Ukraina rünnakute eest kaitsma lahendusega, mis pärineb Esimese maailmasõja taktikute käsiraamatust. Kriitilise infrastruktuuri kohale paigutatakse trosside abil õhupallid, mis loovad füüsilise tõkke madalalt lendavatele ründedroonidele.

Eesmärk on sundida mehitamata lennuvahendeid oma trajektoori muutma või need trossidesse takerdumise kaudu alla tuua. See takistab droonide täpset tabamust, sundides ründajaid lendama kas kõrgemalt, mis muudab nad sihtimiseks lihtsamaks, või otsima teisi lähenemisteid.

Sajanditagune strateegia uues kuues

Ajalooliselt kasutati sarnaseid tõkkeõhupalle juba Esimese ja Teise maailmasõja ajal, mil nende abil kaitsti näiteks Londoni linna Saksa pommitajate ja V-1 lendpommide eest. Tõkete efektiivsus ei seisnenud nende täiuslikkuses, vaid pigem psühholoogilises ja füüsilises segamises, mis sundis vaenlase lennukeid oma rünnakuplaanidest loobuma või vähendas nende täpsust.

Tänapäeva droonisõja kontekstis tekib küsimus, kui hästi see sajandivanune tehnoloogia toime tuleb. Tänapäevased ründedroonid on võrreldes Teise maailmasõja aegsete lennukitega oluliselt väikesemad ja manööverdamisvõimelisemad, samuti on muutunud ilmastikutingimused ning droonide juhtimissüsteemid. Kuigi lihtne lahendus võib teatavates oludes rünnakuid pärssida, näitab lahinguvälja dünaamika, et vastased kohanduvad kiiresti, otsides lahendusi ka sellistele passiivsetele tõketele.