Venemaa julgeolekunõukogu: terrorismis kahtlustatavate alaealiste arv kahekordistus

Venemaa julgeolekunõukogu andmetel kasvas 2025. aasta esimeses pooles terroristliku iseloomuga tegudes kahtlustatavate alaealiste arv 88-lt 196-le. Ametkonnad seostavad kasvu Ukraina-poolse internetivärbamisega, kuid ei esita konkreetseid tõendeid. Õiguskaitsjad süüdistavad eriteenistusi sihilikes provokatsioonides.

Venemaa julgeolekunõukogu teatas, et 2026. aasta esimeses pooles kasvas alaealiste arv, keda võimud käsitlevad „terroristliku iseloomuga kriminaalselt karistatavate tegude" toimepanijatena, 88-lt 196-le, enam kui kahekordseks. Ametlik teatis ei täpsustanud, milliseid paragrahve statistikas arvestati, millises menetlusstaatuses asjaomased noored on ega mitu juhtumit lõppes süüdimõistva kohtuotsusega.

Ukraina-poolse värbamise süüdistused tõenditeta

Julgeolekunõukogu seob kasvu internetivärbamisega, mida ametlik versioon nimetab „ukraina natsionalistide" kasutatavaks sotsiaalse manipulatsiooni meetodiks. Konkreetseid näiteid ega tõendeid teatis ei sisalda. Samuti pole selge, kui suur osa 196-st alaealisest on väidetavalt seotud Ukraina-poolsete värbajatega.

Venemaa õigusstatistika kohaselt hõlmab „terroristliku iseloomuga kuritegude" mõiste mitmeid karistusseadustiku paragrahve: lisaks terrorirünnakutele ka terrorismi avalikku õigustamist, kuriteost teatamata jätmist, keelatud organisatsioonis osalemist ning terrorismiga seotud diversioone.

Ekstremistliku suunitlusega tegudes kahtlustatavate alaealiste arv kasvas julgeolekunõukogu andmetel 62-lt 87-le ehk umbes 1,4 korda.

Relvastatud rünnakud koolidele rekordtasemel

Septembrist 2025 maini 2026 toimus 26 relvastatud rünnakut haridusasutustele, valdav osa neist jooksval aastal. Julgeolekunõukogu nimetas seda 2017. aastast kõrgeimaks näitajaks, täpsustamata samas, millised juhtumid statistikasse kaasati ja mida täpselt relvastatud rünnakuks loeti. Rünnakute kasvu seletab ametlik versioon „Columbine'i ja Maniacs: Cult of Killers nimelise destruktiivse ideoloogia levikuga", sealhulgas mänguplatvormide kaudu.

Uurimiskomitee on viimasel ajal regulaarselt teatanud juhtumitest, kus alaealiseid süüdistatakse sõjaväekomissariaatide, politseisõidukite, raudteeseadmete ja energiataristu süütamises. Osa süütamisi toimus protestina sõja vastu Ukrainas; teiste puhul väidab uurimine, et noored tegutsesid internetivärbajate ülesandel tasu eest.

Õiguskaitsjad: eriteenistused provotseerivad tahtlikult

Pärast täiemahulise sõja algust hakkasid Venemaa jõustruktuurid kvalifitseerima selliseid tegusid terrorirünnakuteks ja diversioonideks. Vähemalt 12 Venemaa regioonis on keelatud või kavandatakse keelata kütuse müük alaealistele, põhjendades seda muuhulgas vajadusega takistada noorte kaasamist kuritegudesse.

Õiguskaitseprojekt „Pervõi Otdel" väidab, et märkimisväärne osa neist juhtumitest tekib vene eriteenistuste tahtlike provokatsioonide tulemusel, mille ohvriteks on sageli noored, kellel puudub varasem õigusrikkumiste ajalugu.