Venemaa ja Ukraina taristurünnakud: linnade ja tankerite sõda intensiivistub

Venemaa ja Ukraina on laiendanud oma rünnakuid sügavale tagalasse, võttes sihikule logistikakeskused, naftaterminalid ja kaubalaevad. See areng meenutab oma taktikalt 1980. aastate Iraani-Iraagi «linnade ja tankerite sõda».

Venemaa ja Ukraina vaheline sõjaline vastasseis on liikunud uude faasi, kus rünnakute raskuskese on nihkunud kriitilise tähtsusega logistiliste sõlmede ja mereakvatooriumi vastu. Kui varem piirdusid rünnakud sageli rindejoonega, siis nüüd on vastaspoolte sihikul nii kütusehoidlad kui ka suured jaotuskeskused.

Logistikakeskused sihikul

Juuli keskpaigast on rünnakute intensiivsus jaotuskeskuste vastu märgatavalt kasvanud. 18. juulil tabasid Ukraina droonirünnakud Wildberriesi ladusid Moskva oblastis Elektrostalis ja Tambovi oblastis Kotovskis. 20. juulil järgnes rünnak Domodedovo tööstuspargile «Južnõje Vrata», ööl vastu 22. juulit said aga tabamuse ettevõtte logistikakeskused Krasnodaris ja Nevinnomõsskis. Mõlemad logistikakeskused on sunnitud töö peatama.

Venemaa on omakorda jätkanud rünnakuid Ukraina logistikavõrgustike vastu. 19. juulil hävitas ballistiline rakett Kiievi lähedal asuva Amtelile kuuluva 100 000-ruutmeetrise jaotuskeskuse. Venemaa kaitseministeerium põhjendab selliseid rünnakuid väitega, et objekte kasutatakse lisaks tsiviilveostele ka sõjalise otstarbega kaupade, sealhulgas droonikomponentide ladustamiseks.

Sõda merel

Samaaegselt on hoogustunud nn tankerisõda Mustas ja Aasovi meres. Ukraina droonisüsteemide teatel tabasid nad 6.-17. juulini vähemalt 159 Venemaa logistikaga seotud alust, sealhulgas naftatankereid ja kuivlastilaevu. Venemaa võimud on vastuseks piiranud laevaliiklust Aasovi meres ning keelanud sisenemise Asovi ja Kavkazi sadamatesse.

Olukorra tõsidust näitab 20. juulil aset leidnud intsidendi raport, mille kohaselt sai rünnakus kannatada Guinea-Bissau lipu all sõitnud kuivlastilaev Golden Leo. Ukraina teatel hukkus rünnakus vähemalt kümme meeskonnaliiget, kui laeva tabasid tiibraketid.

Tsiviilelanikkonna ohvrid

ÜRO andmetel on tsiviilohvrite arv Ukrainas 2026. aasta esimesel poolel märgatavalt kasvanud. Juunis hukkus Venemaa rünnakute tagajärjel vähemalt 293 inimest ning 1990 sai vigastada. Kõige rängemalt on kannatada saanud Dnipro, Zaporižžja, Herson ja Kiiev. Kokkuvõttes on tsiviilohvrite arv selle aasta esimesel poolaastal 37 protsenti suurem kui 2025. aasta samal perioodil.

Venemaa esitas ÜRO Julgeolekunõukogu 9. juuli istungil andmed 250 hukkunud ja 1596 vigastatud tsiviilisiku kohta oma territooriumil aasta esimese kuue kuu jooksul. ÜRO märkis siiski, et nad ei ole saanud neid numbreid sõltumatult kontrollida.