Venemaa ja Hiina hoogustavad sõjalist abi Iraanile USA-ga peetavas konfliktis

Hiina ja Venemaa on suurendanud toetust Iraanile, tarnides täiustatud õhutõrjesüsteeme ja jagades luureandmeid keset jätkuvat konflikti USA-ga. Ekspertide hinnangul on samm tingitud nii Teherani vastupidavusest kui ka soovist mõjutada USA geopoliitilisi otsuseid.

Iraan on saanud sõjalises konfliktis USA-ga märkimisväärset lisaabi Venemaalt ja Hiinalt, mis on muutnud jõudude tasakaalu Pärsia lahe piirkonnas. Juuli lõpus teatati, et Hiina alustab Iraanile kuni 400 kaasaskantava õhutõrjeraketisüsteemi QW-12 ja FN-16 tarnimist, mille esimesed partiid peaksid jõudma kohale augusti jooksul.

Tehnoloogiline ja luurealane tugi

Kõige kriitilisemaks pöördepunktiks on kujunenud Hiina otsus anda Iraanile ajutine juurdepääs oma sõjalisele satelliidile. See samm võimaldab Teheranil reaalajas jälgida USA vägede paiknemist regioonis ja kiirendada ballistiliste rakettide sihitamist. Samaaegselt on Moskva tarninud Iraanile täiustatud elektroonilise sõjapidamise süsteeme, sealhulgas «Kometa-M» tehnoloogiat. Viimane on integreeritud Iraani droonidesse, mis on oluliselt parandanud rünnakute täpsust ja vastupidavust USA elektroonilistele vastumeetmetele.

Strateegilised motiivid ja taust

Antonio Giustozzi Kuninglikust Ühendatud Kaitseuuringute Instituudist (RUSI) märgib, et Venemaa ja Hiina tihenev koostöö Teheraniga peegeldab laiemat geopoliitilist strateegiat. Juba märtsis tegi Vladimir Putin USA presidendile Donald Trump ettepaneku vahetustehinguks: Venemaa võiks vähendada toetust Iraanile, kui Washington lõpetab abi Ukrainale. Kuna see pakkumine tagasi lükati, on Moskva asunud panuseid tõstma, näidates oma võimekust sekkuda Pärsia lahe sündmustesse.

Relvatarnete kiirendamine

Lisaks uudsele tehnoloogiale on Iraan saavutanud kokkuleppeid olemasolevate tellimuste kiirendamiseks. Juba enne veebruari lõpu kokkupõrkeid tarnis Venemaa «Verba» õhutõrjesüsteeme. Hiina omakorda kiirendas aprilliks laevatõrjerakettide CM-302 tarneid. Teheran on uurinud võimalusi ka S-400 õhutõrjekomplekside ja J-10C hävitajate hankimiseks, kuid nende süsteemide integratsioon Iraani kaitsevõrku võtaks liiga kaua aega, et mõjutada käesolevat, 40-päevase sõjana tuntud konflikti.