Venemaa inforünnakud võivad olla seotud Läti ja Eesti valimistega

Balti riikide diplomaadid käisid Venemaa välisministeeriumis protestimas Moskva levitatud valeväidete vastu. Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu hinnangul on Venemaa infosõda eskaleerunud, millele võivad kaasa aidata Eesti ja Läti lähenevad parlamendivalimised.

Venemaa välisministeerium levitas sel nädalal väiteid, nagu valmistaksid Balti riigid ette venekeelse elanikkonna massilist deporteerimist. Sellele eelnes Moskva süüdistus, et Balti riigid lubasid Ukrainal kasutada nende õhuruumi Venemaa-vastasteks droonirünnakuteks. Mõlemad väited on valed.

Uus eskalatsioonilävi

Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu ütles ETV saatele "Aktuaalne kaamera", et Venemaa infosõda on jõudnud uuele tasemele. «Sageli toimub see Venemaa sõjaliste raskuste taustal ja praegu peab Venemaa juhtkond oma kodanikele selgitama, mis toimub,» märkis ta.

Oidsalu tõi esile veel ühe teguri: «Nii Lätis kui Eestis, kus elab märkimisväärne osa venekeelsest elanikkonnast, lähenevad parlamendivalimised. See võib olla uute inforünnakute põhjus.»

Tsahkna: see on katse külvata segadust

Välisminister Margus Tsahkna rõhutas, et tegemist ei ole pelgalt meediakampaaniaga. «Venemaa kasutab ka diplomaatilisi kanaleid, püüdes luua muljet, nagu tõmbaksid Balti riigid NATOt sõtta Venemaa vastu. Kuid see on järjekordne katse külvata segadust ja desinformatsiooni. Ja me ei lase sellel õnnestuda,» ütles Tsahkna.

Minister lisas, et Eesti, Läti, Leedu ja Poola luureteenistused ei näe märke, et Venemaa oleks praegu võimeline midagi suures mahus ette võtma.

Sõjaline oht jääb madalaks

Julgeolekuekspert Rainer Saks on samal seisukohal. «Ukraina sõja taustal on Venemaal taas väga rasked ajad ja see ongi põhjus intensiivsemale infosõjale. Kuid käesoleval juhul ei näe ma märke, et Venemaa valmistuks sõjaliseks agressiooniks Balti riikide või Euroopa vastu,» sõnas Saks.