Venemaa import Eestisse on kukkunud murdosa tasemele, kuid kaubavahetus jätkub

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on kaubavahetus Eesti ja Venemaa vahel vähenenud enam kui kümnekordselt, ulatudes tänavu esimese kaheksa kuuga 40 miljoni euroni. Vaatamata piirangutele jätkub teatud sanktsioonide alla mittekuuluvate kaupade, nagu toiduainete, import.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on kaubavahetus Eesti ja Venemaa vahel kahanenud enam kui kümnekordselt. Kui enne sõda ulatus Eestisse imporditavate kaupade maht üle kahe miljardi euro aastas, siis tänavuse aasta esimese kaheksa kuuga on see number jäänud ligikaudu 40 miljoni euro juurde. Vaatamata ulatuslikele piirangutele liiguvad mõned kaubagrupid, näiteks toiduained, endiselt üle piiri, kuna need ei ole sanktsioonide nimekirjades.

Eestis tegelevad nende lubatud kaupade maaletoomisega ettevõtted nagu Tespi. See äritegevus ei ole aga lihtne ega odav, sest lisaks kauba hinnale tuleb arvestada transpordikulude, ladustamise, tollimaksude ja muude bürokraatlike nõuetega.

Keeruline sanktsioonide kontroll

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Ursula Riimaa sõnul on iga saadetise kontrollimine igapäevane väljakutse. Sanktsioonide reeglistik on mitmekihiline ja nõuab tolliametnikelt pidevat analüüsi.

«Sanktsioonireeglid on üsnagi keerukad. Eksisteerib nimekiri keelatud kaupadest, nimekiri lubatud kaupadest ning kaubaartiklid, mille puhul on ette nähtud teatud erandid. Kõiki neid asjaolusid peavad tolliametnikud iga juhtumi puhul hindama,» selgitas Riimaa.

Toit ja meditsiin jäävad fookusesse

Euroopa Liidu sanktsioonipoliitika on suunatud peamiselt neile sektoritele, mis toetavad Venemaa sõjalist võimekust ja tööstuslikku baasi, nagu naftatooted, elektroonika ning navigatsiooniseadmed. Välisministeeriumi sanktsioonide osakonna juhataja Kadri Elias-Hindoalla sõnul on toiduained ja meditsiinilised kaubad jäänud suures osas piirangutest välja, ehkki teatud luksustoiduained on siiski keelatud.

Üle-euroopaline statistika näitab selget trendi: import Venemaalt Euroopa Liitu on kahanenud 90 protsenti ja eksport vastassuunas 60 protsenti. Välisministeerium kinnitab, et töö uue sanktsioonipaketi kallal on pidevas protsessis, lisades järk-järgult uusi kaubagruppe keelatud nimekirjadesse.