Venemaa haridusministeerium plaanib sõjaveteranid koolidesse õpetajateks suunata

Venemaa haridusministeerium väidab, et Ukraina sõjas osalenud isikutel on koolides töötamiseks «ainulaadne pedagoogiline potentsiaal». Ministeerium tugineb väidetes riikliku haridusülikooli uuringule, mille teaduslikku sisu on eksperdid kritiseerinud.

Venemaa haridusministeerium on teatanud plaanidest kaasata Ukraina sõjas võidelnud isikuid haridussüsteemi, väites, et neil on erilised oskused ja väärtused õpilaste isamaaliseks kasvatamiseks. Ametkond viitab oma strateegias Riikliku Haridusülikooli uuringule, mis kinnitab veteranide sobivust elutähtsa ohutuse aluste ja algse sõjalise väljaõppe kursuste läbiviimiseks.

Uuringu kriitiline analüüs

Ministeeriumi poolt esile tõstetud teadustöö autor on Riikliku Haridusülikooli dotsent Natalia Gomzjakova. Ajakirjas «Inimene ja haridus» avaldatud artiklis väidab autor, et veteranidel on eeliseid, nagu oskus käsitseda droone ja pakkuda taktikalist meditsiinilist abi. Sõltumatud analüüsid osutavad siiski, et töö ei sisalda kvantitatiivseid andmeid, küsitlusi ega eksperimente, mis kinnitaksid veteranide pedagoogilist pädevust võrreldes teiste kandidaatidega. Uuring keskendub pigem tulevaste õpetajate koolitamisele kui otsesele pedagoogilisele tööle koolilastega.

Muutused õppekavas

Venemaa haridusminister Sergei Kravtsov on kinnitanud, et alates 1. septembrist 2026 suurendatakse elutähtsa ohutuse aluste ja riigikaitse kursuse (OBZR) raames sõjalise väljaõppe osakaalu seniselt 20 protsendilt 50 protsendini. Ministeerium on teinud ettepaneku eraldada sõjaline väljaõpe kaheksandate ja kümnendate klasside jaoks eraldiseisvaks kohustuslikuks õppeaineks.

Sõjaveteranide ettevalmistamiseks koolitööks on loodud spetsiaalne keskus «Veršina», mis tegutseb Riikliku Haridusülikooli juures. Ministeeriumi plaani kohaselt peavad veteranid enne klassiruumi lubamist läbima täiendkoolituse ja läbima professionaalse valikuprotsessi, kuigi ministeerium ei ole avalikustanud nende programmide sisu ega mahtu.