Venemaa FSB luureüksuse tehisintellektiprojekt PAUK varises pooleteise aastaga kokku

Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse teise valitsuse jaoks loodud PAUK pidi automatiseerima uudiste ja sotsiaalmeedia jälgimist. Kaasanis tegutsev arendusfirma Mikord ei suutnud süsteemi tähtajaks tööle saada ning projekt peatati 2025. aasta sügisel.

Venemaa FSB teise valitsuse jaoks loodud tehisintellektisüsteem PAUK pidi koondama uudiseid, sotsiaalmeedia postitusi ja ameti sisemisi andmeid, kuid projekt peatati 2025. aasta sügisel pärast umbes poolteise aasta pikkust arendustööd. Süsteemi arendanud Kaasanis asuv IT-ettevõte Mikord ei suutnud seda tähtajaks tööle saada.

Üksus jälgib teisitimõtlemist

FSB teine valitsus vastutab ametlikult põhiseadusliku korra kaitsmise ja terrorismivastase võitluse eest. Tegelikult jälgib üksus Venemaal opositsiooni, proteste, poliitvange, migrante ning võimalikke rahulolematuse märke meedias ja internetis. Ajakirjanikud on seostanud sama üksust Aleksei Navalnõi ja Vladimir Kara-Murza mürgitamisega, internetitsensuuri ning Venemaa dopinguprogrammiga.

Üksus loodi 1998. aasta juulis põhiseadusliku julgeoleku direktoraadina. 1999. aastal ühendati see FSB terrorismivastase osakonnaga ning 2004. aastast kannab struktuur teenistuse staatust. Selle esimene juht Gennady Zotov ütles 1998. aastal, et ametit ei tohiks juhtida poliitilised eelistused: «Meie jaoks pole üldse oluline, milliseid vaateid inimene kannab või millisesse parteisse ta kuulub.»

Llama 2 pidi otsima mustreid

Mikordi dokumentide järgi kandis süsteem nime PAUK, mis on vene keeles ämblik. See pidi töötama kahes võrgus: internetiga ühendatud välisvõrgus koguti määratud allikatest uudiseid, sisevõrgus hoiti kokkuvõtteid ja FSB andmebaasidest pärit teavet.

Valveametnikud pidid saama lugusid muuta, hinnata ja kommenteerida ning otsustada, millised neist lähevad juhtkonnale koostatud ülevaadetesse. Tekste märgendati teemade, märksõnade ja neis mainitud inimeste järgi. Ametnike küsimustele pidi sisevõrgus vastama Meta loodud suur keelemudel Llama 2. Vestluste talletamiseks kavandati MongoDB andmebaasi kasutamist.

Jälgiti tuhandeid allikaid

FSB andis Mikordile süsteemi allikate nimekirja koostamiseks 2024. aasta jaanuarist kuni 2025. aasta juunini valminud tegelikud kokkuvõtted. Neis olnud ligi 5000 loo põhjal selgus, et teine valitsus jälgis rohkem kui 1000 allikat: meediaväljaandeid, Telegrami ja YouTube’i kanaleid ning VK gruppe.

Sõltumatutest väljaannetest jõudis kokkuvõtetesse üle 550 loo ehk rohkem kui kümnendik kogumahust. Kõige sagedamini tsiteeriti kodanikuaktivismi ja repressioone kajastavat Aktivatikat. 2025. aasta esimese kuue kuu jooksul võeti sealt 244 lugu, umbes iga kuues selle perioodi kokkuvõttepunkt. Järgnesid RusNews ja Govorit NeMoskva.

FSB jälgis lisaks terrorismile ja teisitimõtlemise mahasurumisele ka migrantide olukorda Venemaal ning proteste, streike ja rahvuskonflikte Euroopas. Süsteemi arendust dokumenteerinud allikate hinnangul nappis Mikordi meeskonnal keelemudelitega töötamiseks vajalikku kogemust. Projekti võidi kavandada asenduseks välisele meediajälgimisteenusele Kribrumile, mida FSB arvatavasti juba kasutas.