Venemaa eliitüksused kannavad sõjas Ukrainas suuri kaotusi

Avatud andmete analüüs tuvastas 281 753 Vene sõjaväelase hukkumise Ukraina sõjas. Kõrgeid kaotusi näitavad eelkõige eliitüksused, mida kasutatakse pidevalt rünnakujõuna ilma piisava rotatsioonita.

Avalike andmete, sealhulgas nekroloogide ja ametlike registrite põhjal on neli ja pool aastat kestnud sõjas Ukrainas tuvastatud 281 753 hukkunud Vene sõjaväelast. Kuigi suurima osa kaotustest moodustavad motolaskurväed, on rasketes lahingutes märkimisväärselt kannatada saanud ka Venemaa armee eliitüksused.

Erilise surve alla on sattunud 810. ja 155. merejalaväebrigaad ning 76. õhudessantdiviis. Need väekoondised kuuluvad hukkunute arvu poolest kümne kõige enam kannatanud üksuse hulka. Sõjaväeanalüütikud Michael Kofman ja Greg Whistler märgivad, et Vene kindralstaap kasutab õhudessantvägesid (VDV) ja merejalaväge järjepidevalt kiirreageerimis- ja rünnakujõuna.

Pidev lahingutegevus ja droonid

Kuna rindel on puudus stabiilsetest ja hästi väljaõpetatud vägedest, puudub nendel eliitüksustel võimalus tagalas taastumiseks. Sageli suunatakse väeosad kohe pärast lühikest täiendamist uuele rindelõigule. Selline taktika on toonud kaasa olukorra, kus kaotusi täidetakse kiirkorras värvatud lepingu- ja mobilisatsioonimeestega, kellel on sageli puudulik lahinguline ettevalmistus.

Sõjategevuse iseloomu rindel on oluliselt muutnud droonide massiline kasutamine. Lahingupiirkondades on tekkinud 10-20 kilomeetri laiused alad, mida kirjeldatakse kui „surmatsoone“. Väiksemad Vene rünnakrühmad peavad neis tingimustes liikuma positsioonidele, olles pidevalt suurtükiväe ja FPV-droonide löögi all. See taktika nõuab vägedelt suurt mobilisatsiooni, kuid ei taga edu suuremate läbimurrete saavutamisel.

Tegelik hukkunute arv

Kuna paljude hukkunute andmed ei jõua avalikkuseni ja surnukehad jäävad sageli kuudeks lahinguväljale, on tegelik hukkunute arv oluliselt suurem kui tuvastatud nimede nimekiri. Sõjalise poole toetust ja reservide loomist peavad eksperdid Venemaa organisatoorseks saavutuseks, kuid märgivad samas suutmatust koondada jõude otsustavates punktides, mis takistab oluliste operatiivsete läbimurrete saavutamist.