Venemaa droonide sissetungid NATO õhuruumi: Eesti ja naaberriigid olukorra ees

Venemaa kasutab elektroonilist sõjapidamist, et suunata droone Eesti, Läti, Leedu ja Soome õhuruumi, testides alliansi valvsust ja õhutõrjet. Välisminister Margus Tsahkna rõhutab, et tegu on osa laiemast hübriidtegevusest, mille eesmärk on lääne ühtsuse lõhkumine.

Alates märtsist on Venemaa elektroonilise sõjapidamise tõttu sattunud Eesti, Läti, Leedu ja Soome õhuruumi vähemalt kümmekond drooni. Need intsidendid on muutunud sagedasemaks samaaegselt Ukraina intensiivistunud kauglöökide kampaaniaga Venemaa sihtmärkide pihta, sealhulgas Peterburi lähedal. Ehkki seni pole inimohvreid registreeritud, on droonid põhjustanud väikesemahulisi kahjustusi, näiteks Eestis Auvere elektrijaamale ja Lätis ühele naftahoidlale.

Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutab, et need juhtumid on osa Moskva laiemast mustrist, kus vaenulik tegevus ulatub sabotaažist küberrünnakuteni. Tema sõnul ei tohiks iga taolist hübriidoperatsiooni automaatselt käsitleda ettevalmistusena otseseks sõjaliseks rünnakuks NATO vastu. „Praegusel hetkel on lääne ühtsuse lõhkumine Ukraina toetamisel muutunud Venemaale elutähtsaks. Vajame valvsust, mitte paanikat,“ märkis Tsahkna.

Strateegiline häirimine ja provokatsioonid

Poola ja Leedu on väljendanud muret võimalike „valerünnakute“ ehk libarünnakute üle, kus Venemaa võib kasutada allatulistatud Ukraina droone NATO liikmesriikide vastu suunatud provokatsioonideks. Tsahkna märkis, et kuigi konkreetsete stsenaariumide üle pole põhjust spekuleerida, peab NATO olema valmis pettemanöövriteks. NATO luure- ja seirevõimekus on tema hinnangul piisav, et tuvastada vastutaja ja vältida Venemaa poolt loodavat segadust.

Läti kaitseministeeriumi endine ametnik Mārtiņš Vargulis selgitas, et droonide saatmine NATO idatiivale võimaldab Moskval testida õhutõrje reageerimisaega ja poliitilist otsustusprotsessi minimaalsete kuludega. „Iga Lätis, Eestis või mõnes muus NATO riigis alla kukkuv droon tekitab ebamugavaid küsimusi valitsuste suutlikkusest oma territooriumi kaitsta,“ lisas Vargulis. See taktika tekitab ka sisemist ebastabiilsust, viidates näiteks eelmise aasta sündmustele Lätis, kus drooniintsident aitas kaasa valitsuskoalitsiooni lagunemisele.

Tehnoloogilised ja operatiivsed väljakutsed

Balti riigid ja Poola on asunud rajama nn droonimüüri, mis koondab radareid, segajaid ja püüdurdroone, kuid eksperdid hoiatavad lihtsate lahenduste eest. Eesti kaitsestrateegia nõunik Eva Sula rõhutas, et puudub üks tehnoloogiline süsteem, mis probleemi tervikuna lahendaks. „Radar Eestis, sensor Lätis ja NATO juhtimise all tegutsev lennuk peavad suutma infot vahetada reaalajas. Kui neid kilde ei seota nutikalt tervikuks, ei taga ka suurepärased üksiksensorid olukorrateadlikkust,“ selgitas Sula.

Sula ja Vargulise hinnangul on ohtlik ka asjaolu, et Venemaa ei pruugi alati kontrollida droonide täpset maandumiskohta. Juhuslik tabamus tsiviiltaristusse, olgu selleks kool või energiarajatine, võib eskalatsiooni kontrolli alt välja viia. Selline ebamäärasus raskendab vastusammude planeerimist, kuna uurijatel võib drooni päritolu ja manipuleerimise tuvastamiseks kuluda päevi.

NATO vastuse piirid

Tsahkna sõnul ei sobi mõiste „hübriidrünnak“ kirjeldamaks paljusid Venemaa vaenulikke tegusid, mis jäävad allapoole NATO 5. artikli kollektiivkaitse künnist. See ei tähenda siiski, et tegevus jääb tagajärgedeta. „NATO liitlastel säilib õigus vastata pahatahtlikule tegevusele omal valikul sobival viisil, kohas ja valdkonnas,“ rõhutas välisminister, viidates vajadusele hoida Moskva ebakindlana vastumeetmete suhtes.