Venemaa ametnikud valmistuvad koondamisteks ja kardavad rindele saatmist

Venemaa riigiametnikud ja sõjaväekomissariaatide töötajad on asunud välismaale vara viima, kartuses, et kavandatud koondamised võivad tuua kaasa sundmobilisatsiooni. Vaatamata Vladimir Putini korduvatele eitustele, on mure võimaliku rindele saatmise pärast riigiaparaadis kasvanud.

Venemaa ametnikud ja sõjaväekomissariaatide töötajad on üha enam veendunud, et riiklikud koondamised võivad tähendada nende saatmist sõtta Ukrainas. Nad on andnud lähedastele soovituse riigist lahkuda, selgub dokumentidest, millest kirjutas Bloomberg 18. septembril.

Hirm töökohtade ja mobilisatsiooni ees

Ärevus on kasvanud pärast seda, kui president Vladimir Putin andis korralduse vähendada riigiteenistujate arvu Venemaa regioonides. Ametnike seas levib kartus, et koondatud töötajaid ei saadeta mitte pensionile või uutele töökohtadele, vaid otse rindele. Sotsiaalmeedias levivad kuuldused, et sundmobilisatsioon võib puudutada kuni 1,2 miljonit inimest, ning väidetavalt otsivad võimud võimalusi sõlmida naaberriikidega salakokkuleppeid, et takistada sõjaväekohustuslasest meestel piiri ületamist.

Sõjaolukord on surve all hoidnud ka värbamissüsteemi. Washingtonis asuv Sõjauuringute Instituut (ISW) hindas augustis Vene vägede igakuiseid kaotusi enam kui 40 000 inimesele. Financial Timesi andmetel on Kreml ja kaitseministeerium seadnud piirkondadele ülesande värvata 2026. aasta lõpuks 409 000 lepingulist sõdurit. Selle kvoodi täitmiseks on kohalikele ametnikele avaldatav surve märgatavalt kasvanud.

Kremli eitused versus tegelikkus

Vaatamata hirmudele on Vladimir Putin avalikult eitanud uue mobilisatsioonilaine vajadust. 3. septembril Vladivostokis toimunud majandusfoorumil nimetas ta mobilisatsiooni puudutavaid arutelusid «informatsiooniliseks rünnakuks vastase poolt». Päev varem oli ta pärast Biškeki tippkohtumist nimetanud samu hirme «täielikuks jamaks».

Siiski pole 2022. aastal välja kuulutatud osalise mobilisatsiooni ukaas siiani tühistatud, mis jätab õigusliku aluse täiendavaks värbamiseks. Venemaalt lahkuvate inimeste voog on kasvanud, mistõttu on Moskva hakanud väljendama rahulolematust naaberriikidega, kes on väljendanud valmisolekut Vene kodanikke vastu võtta. Augustis süüdistas Venemaa Armeeniat provokatiivsetes avaldustes, kuna Jerevan lubas pakkuda peavarju teenistusest kõrvalehoidjatele.