Venemaa algatas kriminaalasja Saksa ajakirjaniku vastu pärast Belgradi pressikonverentsi

Venemaa on alustanud kriminaalmenetlust Saksa ajakirjanik Michael Martensi suhtes, kes küsis 8. augustil Belgradis toimunud pressikonverentsil Ukraina presidendilt, kuidas Euroopa saaks aidata Ukraina vägedel Venemaa sõjaväelasi tõhusamalt hävitada. Ajakirjanik selgitas hiljem, et tema küsimus oli viide Winston Churchilli ajaloolisele tsitaadile, kuid Venemaa ametkonnad on avalduse kuritegelikuks tembeldanud.

Venemaa on algatanud kriminaalasja Saksa päevalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung (FAZ) korrespondendi Michael Martensi vastu. Uurimise aluseks sai ajakirjaniku esitatud küsimus 8. augustil Belgradis toimunud pressikonverentsil, kus osalesid Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja Serbia president Aleksandar Vučić.

Kriminaaluurimine ja reaktsioonid

Martens küsis pressikonverentsil: «Kas te saate öelda meile, eurooplastele, mida me täpsemalt saame teha, et aidata teil tappa rohkem venelasi?» Ajakirjanik täpsustas oma küsimust kiiresti, märkides, et pidas silmas Vene sõjaväelasi. Venemaa võimud kvalifitseerisid selle avalduse vihkamise või vaenu õhutamiseks, mis on toime pandud avalikult. Vene kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi kohaselt võib sellise süüteo eest karistada kuni kuueaastase vangistusega.

Venemaa välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova kommenteeris juhtunut, nimetades ajakirjaniku küsimust lubamatuks ja kuritegelikuks. Venemaa saatkond Saksamaal väljendas samuti oma pahameelt, nimetades Martensi sõnu «vastikuteks» ning kritiseerides Saksa võimude vaikimist.

Ajalooline viide ja diplomaatiline taust

Michael Martens selgitas hiljem, et tema küsimus oli mõeldud viitena Winston Churchilli sõnadele. Ajalooliste mälestuste kohaselt küsis Churchill Teise maailmasõja ajal Jugoslaavia partisanide toetamist arutades: «Kes tapab kõige rohkem sakslasi ja kuidas saame aidata neil tappa veelgi rohkem?»

Zelenskõi visiit Belgradi toimus keerulises diplomaatilises õhkkonnas. Ukraina president kinnitas visiidi ajal, et Ukraina ei tunnusta Kosovo iseseisvust, mida analüütikud seostavad Ukraina sooviga säilitada ligipääsu Serbia relvatoodangule.