Venemaa ähvardab Eestit pärast droonide sisenemist Eesti õhuruumi

Teisipäeva hommikul sisenesid Venemaalt saadetud droonid Eesti õhuruumi, sundides NATO hävitajaid sekkuma. Moskva vastas ähvardustega Balti riikide suunal, samal ajal kui Ukraina pealinnas Kiievis nõudis Venemaa uus õhurünnak vähemalt kaheksa inimese elu.

Teisipäeva, 1. septembri varahommikul sisenesid Eesti õhuruumi Venemaalt saabunud droonid, mis sundisid Eesti kaitseväge käivitama õhuohu hoiatuse ning tõstma Ämari lennubaasist õhku NATO Balti õhuturbemissioonil osalevad Türgi hävitajad. Droonid liikusid paralleelselt Eesti ja Läti idapiiriga ning osa neist ületas Eesti riigipiiri, misjärel kehtestati kaheksas maakonnas õhuohutase.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova reageeris intsidendile hoiatusega, lubades Balti riikidele otsustavat vastust. Ta väitis, et "vaenuliku tegevuse" tagajärjed võivad olla laastavad. Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas seevastu, et olukord on kontrolli all ja liitlaste reageerimine toimus vastavalt ettevalmistatud plaanidele, nimetades intsidenti otseseks tagajärjeks Venemaa agressioonisõjale.

Samal ajal jätkas Venemaa Ukrainas täiemahulist sõjategevust, mis kestab 1651. päeva. Kiievit rünnati juba kuuendat ööd järjest. Rünnak nõudis pealinnas vähemalt kaheksa inimese elu ning tekitas ulatuslikke purustusi raudteetaristus ja elurajoonides. Borõspilis hukkus veel üks inimene ning vigastada sai kaheksa inimest, nende seas laps.

Ukraina väed vastasid ulatuslike droonirünnakutega Venemaa territooriumile, sihtides sealhulgas Leningradi oblastis asuvat Ust-Luga sadamat, kus puhkesid tulekahjud. Piirkonna kuberner Aleksandr Drozdenko teatel tulistati piirkonna kohal alla üle 40 drooni. Plahvatusi registreeriti ka Samara oblastis, kus rünnaku tõttu peatati lennuliiklus.

Diplomaatilisel rindel kohtusid USA rahandusminister Scott Bessent ja Venemaa rahandusminister Anton Siluanov Põhja-Carolinas G20 kohtumise kõrval. Bessent tegi venelasele selgeks, et Washington ei kavatse sõlmida ühtegi majanduslikku kokkulepet enne Ukraina sõja lõppu. Volodõmõr Zelenskõi on varasemalt märkinud, et Venemaa soovib sõja jätkumist, samas kui India peaminister Narendra Modi on Biškekis kohtumisel Vladimir Putinigaiga rõhutanud vajadust sõjategevus inimkonna nimel peatada.