Veneetsia filmifestivalil tõusid fookusesse ajaloolised traumad ja sõjakuriteod

Veneetsia filmifestivali fookuses on tänavu poliitilised teemad ja ajalooliste traumade käsitlemine. Festivali avamisel rõhutas žürii juht Isabelle Huppert, et filmikunst on praeguses maailmaolukorras paratamatult poliitiline.

Veneetsia filmifestival on avanud oma uksed, tuues rahvusvahelise tähelepanu keskpunkti teosed, mis analüüsivad ajaloolisi traumasid ja poliitilisi konflikte. Festivali žürii juht Isabelle Huppert toonitas avapressikonverentsil, et filmid on oma olemuselt vältimatult poliitilised ning praeguses keerulises maailmaolukorras on kunstil oluline roll empaatia edendamisel.

Sõjakuriteod ja traumad

Üheks tähelepanuväärseks teoseks festivali võistlusprogrammis on režissöör Shinya Tsukamoto mängufilm «Härra Nelson, kas te tapsite inimesi?». Film põhineb Vietnami sõja veterani Allen Nelsoni mälestusteraamatul, kirjeldades sõjas osalenud mehe võitlust traumajärgse stressihäirega. Tsukamoto, kes on filmi puhul nii režissöör, stsenarist kui ka monteerija, kasutab teravaid kompositsioonilisi võtteid, et avada küsimust, miks inimkond kordab ajaloo jooksul korduvalt tapamehhanisme. Teoses on esiplaanil ka Jaapani vasallsuhted Ühendriikidega ning Ameerika sõdurite toimepandud sõjakuriteod Vietnamis, mille eest on õigusemõistmine olnud piiratud.

CIA vari Lihavõttesaarel

Iiri lavastaja Martin McDonagh esitles Veneetsias musta komöödiat «Wild Horse Nine», mis viib vaataja 1973. aasta suve Tšiilisse. Sündmustik keskendub perioodile vahetult enne Salvador Allende kukutamist ja riigipööret. Filmi keskmes on John Malkovichi kehastatud vähki surev CIA agent, kes reisib koos paarimehega, keda mängib Sam Rockwell, Lihavõttesaarele. Linateose dialoogid ja must huumor pälvisid esilinastusel 13-minutilise aplausi. Film vaatleb ajaloo varjatud kuritegusid ja suurvõimude tegevust, mille üle kohut mõista on keeruline.

Festivali korraldajad on ühtlasi juhtinud tähelepanu soolise tasakaalu puudumisele võistlusprogrammis, kus linastub vaid üks naisrežissööri teos, May el-Toukhy «Tundmatu naine». Žürii esimees märkis, et tegemist on süsteemse puudujäägiga, mis vajab tähelepanu.