Veneetsia filmifestivalil pälvis dokumentaal "Naza" 25-minutilise ovatsiooni

Veneetsia filmifestivalil on fookusesse tõusnud Iisraeli ja Palestiina konflikti käsitlev dokumentaalfilm "Naza", mis teenis festivalil rekordilise aplausi. Lisaks on tähelepanu pälvinud Wim Wendersi arhitektuuridokumentaal ja Tai lavastaja Phuttipong Aroonphengi müütiline draama.

Veneetsia filmifestivalil on tänavuse võistluskava üheks enim kõneainet pakkuvaks teoseks kujunenud dokumentaalfilm "Naza". Filmitegijate Rachel Szori ja Yuval Abrahami uus linateos jätkab nende eelmistest töödest tuntud Iisraeli-Palestiina konflikti teemade käsitlemist, kuid keskendub seekord spetsiifilisemale ja tehnoloogilisele aspektile.

Tehisaru kasutamine sõjategevuses

Linateos tugineb 24 anonüümsele intervjuule Iisraeli sõjaväelaste ja luureametnikega. Tunnistused kirjeldavad Iisraeli armee meetodeid Gaza sektori pommitamisel, sealhulgas tehisintellektil põhinevate rakenduste kasutamist sihtmärkide valikul ja telefonikõnede pealtkuulamisel. Intervjueeritavate hulgas on nii neid, kes tunnistavad oma otsest vastutust ja kahetsevad osalemist, kui ka neid, kes näevad end pelgalt tehniliste täideviijatena.

Filmi üheks produtsendiks on briti režissöör Jonathan Glazer, kelle varasem holokaustiteemaline linateos "Huvitsoon" pälvis 2023. aastal rahvusvahelist tunnustust. Veneetsia festivali publik võttis "Naza" vastu erakordselt pikalt, saates filmi 25-minutilise aplausiga, mis on hinnanguliselt festivali ajaloo pikim ovatsioon.

Arhitektuur ja maagiline realism

Festivali kavas on ka Wim Wendersi 3D-dokumentaalfilm "Seestpoolt välja: Peter Zumthori arhitektuur", mis keskendub tunnustatud Šveitsi arhitekti töödele ja filosoofiale. Teose helimaastiku eest vastutab teiste seas Eesti foley-kunstnik Anna-Maria Jams, kes on varem panustanud ka Saudi Araabia lavastaja Shahad Ameeni filmi "Hijra". Wendersi film avab arhitektuuriprojekte, nagu Berliini ajaloomuuseumi Topographie des Terrors või Norra Steilneseti memoriaal, luues iga hoone ümber omanäolise maailma.

Tai lavastaja Phuttipong Aroonphengi linateos "Yak mai: Burning Giants" toob vaatajani maagilisel realismil põhineva loo, kus düstoopiline keskkond ja mütoloogia põrkuvad kaasaegse elukorraldusega. Aroonpheng kasutab filmi pealkirjas viidet soovile millegi uue järele, vastandades filmi jooksul mütoloogilised kangelased tänapäeva merkantiilse ühiskonna väärtustega.