Veneetsia biennaalil lahvatas tüli: filmitegija kritiseerib EL-i toetuse kärpimist

Euroopa Komisjon tühistas Veneetsia biennaalile mõeldud kaheaastase 2-miljonilise toetuse, kuna üritus lubas Venemaal oma paviljoni avada. Tuntud filmirežissöör Sergei Loznitsa nimetas seda sammu «lasteaia tasemel karistuseks», rõhutades, et see ei lahenda tegelikke probleeme nagu Euroopa jätkuv sõltuvus Venemaa gaasist.

Veneetsias toimuv mainekas kultuurisündmus seisab silmitsi rahaliste raskustega pärast Euroopa Komisjoni otsust kärpida biennaalilt 2 miljoni euro suurune mitmeaastane toetus. Põhjuseks on Veneetsia biennaali kevadel langetatud otsus lubada Venemaal kasutada oma paviljoni, hoolimata riigi jätkuvast täiemahulisest sissetungist Ukrainasse.

Üks Ukraina tunnustatumaid filmirežissööre Sergei Loznitsa on olukorda teravalt kritiseerinud, nimetades EL-i rahalist karistust «lasteaia tasemel käitumiseks». Loznitsa, kelle uus film «Imperium» linastub festivalil väljaspool võistlusprogrammi, rõhutas, et kuigi ta ise Venemaa paviljoni kunagi ei külastaks, on biennaali karistamine tähelepanu kõrvalejuhtimine palju tõsisemast probleemist.

Tähelepanu kõrvalejuhtimine gaasiimpordilt

Režissööri hinnangul peaks Euroopa Liit keskenduma eelkõige Venemaa-vastastele majandussanktsioonidele, mitte kultuuriürituste boikoteerimisele. Ta viitas Euroopa Liidu energiaregulaatorite andmetele, mille kohaselt kasvas Venemaa veeldatud maagaasi import Euroopasse käesoleva aasta teises kvartalis 17 protsenti võrreldes 2024. aasta sama perioodiga. «Kogu see raha läheb otse pommideks, mis langevad Ukraina linnadele,» nentis Loznitsa.

Veneetsia biennaali president Pietrangelo Buttafuoco on EL-i otsust avalikult kritiseerinud, väites, et komisjon on organisatsiooni hüljanud. Tema sõnul ei tegele biennaal poliitikaga, vaid rahvusvahelise kunstialase uurimistööga, ning kärped puudutavad osakondi, mis ei ole Venemaa paviljoni avamisega seotud.

Filmifestivali poliitiline mõõde

Kuigi Veneetsia filmifestival tegutseb biennaalist teatava institutsionaalse sõltumatusega, mõjutab rahastuse vähenemine otseselt ka selle tegevust. Tänavune programm on ootamatult poliitiline, keskendudes Venemaa rollile ja selle mõjusfääri jäävatele riikidele.

Eriti suurt tähelepanu on pälvinud arutelud propaganda ja kunsti piiridest. Filmitegija Ilya Khrzhanovsky projekt «Dau», mis jutustab nõukogude füüsikust, on sattunud Ukraina välisministeeriumi kriitika alla, kuna projekti on rahastanud sanktsioonide all olev ärimees Sergey Adonyev. Ukraina ametnikud on hoiatanud, et Kreml kasutab kultuuri hübriidsõja instrumendina, püüdes normaliseerida sanktsioneeritud tegelasi ja legitimeerida oma kohalolekut läänes. Vladimir Putin on samuti seotud projektiga, olles omistanud Vene kodakondsuse filmi peaosatäitjale.

Veneetsia filmifestivali kunstiline juht Alberto Barbera on aga neid süüdistusi tõrjunud, rõhutades, et «Dau» ei ole Vene-meelne propaganda, vaid totalitaarseid režiime kritiseeriv teos.