Vene vägede ulatuslik rünnak Kiievile ja Harkivile nõudis ohvreid

Venemaa korraldas massiivse ballistiliste rakettide ja droonirünnaku Ukraina pealinnale Kiievile ja Harkivile, tabades elumaju ja energiataristut. Rünnakutes on teatatud ohvritest ning sajad tuhanded jäid elektrita.

Ründasid Vene väed Kiievit ja Harkivit 39 ballistilise raketi ning enam kui 120 ründedrooni ja varitseva moonaga, põhjustades ulatuslikke purustusi. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et rünnak oli sihilikult suunatud kriitilise energiataristu vastu, mis oli varem kõne all olnud võimaliku vaherahu tingimustes.

Kiievis on rünnakute tagajärjel teatatud ohvritest. Rünnakute tõttu on vähemalt 600 000 inimest jäänud elektrita ning kannatada said 26 energiasüsteemi objekti ja neli nafta- ning gaasisektori rajatist.

Rünnakud energiataristule

Volodõmõr Zelenskõi kritiseeris teravalt rünnaku mastaapi ja partnerite puudulikku teavitust, märkides, et Ukraina ei saanud enne rünnakut hoiatust. President rõhutas, et Venemaa on valinud edasise eskaleerumise tee. Ta kutsus USA presidenti Donald Trump kehtestama Venemaa vastu karmimaid sanktsioone, viidates hiljuti vastu võetud Lindsey Grahami eelnõule, mis annab selleks seadusliku aluse.

Ukraina ootab partneritelt lisaks sanktsioonidele ka täiendavaid Patriot-rakettide partiisid, et kaitsta elutähtsat taristut. Zelenskõi sõnul on rünnak demonstratiivne lugupidamatus Ameerika Ühendriikide vastu ja märk sellest, et diplomaatiline vaherahu ei ole agressorile piisav takistus.

Briti luurehoiatus

Samal ajal on tõstatatud küsimusi Venemaa julgeolekuohu kohta.

Briti luure hinnangul tegutseb Venemaa sihikindlalt allpool NATO 5. artikli rakendumise läve, kasutades vahendajaid ja kuritegelikke gruppe, et vältida otsest vastasseisu NATO-ga. McCallumi sõnul on Kremli varasem varjatud võrgustik nõrgenenud, mis sunnib neid kasutama meeleheitlikumaid taktikaid oma eesmärkide saavutamiseks.

Vaatamata julgeolekuolukorra pingestumisele teatas Euroopa Liit teisipäeval, et on avanud Ukrainaga ühinemisläbirääkimiste kaks täiendavat teemaplokki. See samm võimaldab Ukrainal jätkata reformidega ja liikuda tihedama lõimumise suunas Euroopa Liiduga.