Vene vägede rünnak Kiievi oblastis nõudis Mila külas 38 inimelu

Vene rünnak laskemoonalaole Mila külas Kiievi lähedal tõi kaasa 38 hukkunuga plahvatuse. Samal ajal on tekkinud küsimusi seoses Belgia seisukohaga külmutatud Venemaa varade kasutamise kohta Ukraina heaks.

Vene väed korraldasid 28. augusti õhtul rünnaku Mila küla suunas Kiievi oblastis. Rünnaku sihtmärgiks oli ettevõtte territooriumil asunud laskemoonaladu, mille süttimine ja sellele järgnenud plahvatused põhjustasid ulatuslikke purustusi ümbruskonnas. Ukraina president Volodymyr Zelenskyy teatas, et hukkunute arv on tõusnud 38 inimeseni.

Hooldekodu sai rängalt kannatada

Plahvatuse epitsentri vahetus läheduses asus eakate hooldekodu, kus hukkus suurem osa ohvritest. Kiievi oblasti administratsiooni juht Timur Tkachenko kinnitas, et ainuüksi hooldekodus kaotas elu 34 inimest. Vigastatuid on registreeritud 20, nende seas on kaks last. Neli inimest on endiselt kadunud ja nende otsingud kestavad. Plahvatuslaine ja sellest tekkinud tulekahju kahjustasid asulas kokku 130 elumaja. Päästetööd ja ohtlike esemete demineerimine sündmuskohal jätkuvad.

Belgia blokaad varade kasutamisel

Samal ajal kui Ukraina tegeleb rünnaku tagajärgedega, on Euroopa Liidus teravnenud arutelu Venemaa külmutatud varade kasutamise üle Ukraina abistamiseks. Belgia on väljendanud ettevaatlikkust neile varadele ligipääsu lubamisel. Tema sõnul ei ole see teema aruteluks avatud.

«See uks on suletud,» on viidatud erinevatele seisukohtadele. Belgia positsioon on aruteluteemaks teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, eriti Balti riikidega, kes pooldavad varade suunamist Ukraina toetuseks. Praeguse seisuga hoitakse suurem osa, umbes 193 miljardit eurot Venemaa keskpanga külmutatud varadest, just Belgia depositooriumis Euroclear. Vaatamata survele muudelt riikidelt, nagu Rootsi ja Holland, jääb Belgia kindlaks oma juristide hinnangule võimalike riskide kohta.