Vene sõjaväest põgenenud noor ootab Aachenis Saksamaa otsust

Venemaa sõjaväest põgenenud Nikita Zvezdov taotleb Saksamaal varjupaika pärast seda, kui tema taotlus Horvaatia tõttu tagasi lükati. Aachenis kiriku kaitse all viibiv noormees kardab Venemaale naasmist ja ootab, kas Saksamaa võtab tema juhtumi juuli lõpus uuesti menetlusse.

Saksamaal Aacheni lähistel kiriku kaitse all viibiv Vene sõjaväest põgenenud Nikita Zvezdov ootab 30. juulini, mil vastutus tema varjupaigataotluse eest võib Euroopa Liidu Dublini reegli alusel Saksamaale üle minna. Praegu ähvardab teda tagasisaatmine Horvaatiasse, kuhu ta esitas varjupaigataotluse enne Saksamaale jõudmist.

Sõjaväeteenistus Venemaal

Zvezdov sai 18-aastaseks 2024. aasta aprillis ja kutsuti peagi pärast seda ajateenistusse. Enne teenistusse minekut õppis ta Krasnojarskis kutsekoolis, kuid kukkus väidetavalt eksamitel läbi ning usub, et väljaarvamine oli seotud tema peatse ajateenistusega.

2024. aasta mais määrati noormees väeossa 25573 Ussuriiski lähistel. Tema sõnul survestasid ohvitserid ajateenijaid sõlmima pikemat lepingut, mis oleks võimaldanud nad saata Ukraina vastu sõdima. «Lubasin endale ja oma lähedastele, et ma ei kirjuta konfliktis osalemiseks lepingule alla,» rääkis Zvezdov.

Ta kirjeldas väljaõppealal peksmist ja karistamist ning ütles, et ajateenijaid sunniti tegema gaasimaskis 200 kätekõverdust ja jooksma kuulikindlas vestis 50 ringi, lisaraskuseks 25-30 kilogrammi. Zvezdovi sõnul tekkisid tal enesetapumõtted ning pärast üht katset sunniti teda lõpuks teenistuslepingut allkirjastama.

Põgenemine ja varjupaik

Kuu aega pärast lepingu sõlmimist öeldi Zvezdovile, et ta saadetakse Venemaa okupeeritud aladele Melitopoli lähistele. «Sain aru, et mul pole tegelikult muud võimalust kui põgeneda. Niisama ootama jääda ei saa,» ütles ta.

Pärast esimese, 40 000 rubla suuruse sõduritasu kättesaamist taotles ta puhkust, väites, et peab enne rindele minekut varusid koguma. Talle määrati saatjaks endine vang, kes pidi temaga WhatsAppi kaudu iga paari tunni järel ühendust võtma. Saatja vähene tähelepanelikkus võimaldas Zvezdovil vormi minema visata ja Armeenia kaudu Venemaalt lahkuda.

Kuue kuu jooksul ei liigitatud teda ametlikult desertööriks. Põgenik jõudis Bosnia ja Hertsegoviina kaudu Horvaatiasse ning esitas seal varjupaigataotluse. 2024. aasta detsembris sõitis ta edasi Saksamaale, kus elab tema vanaisa, ja taotles seal uuesti kaitset.

Saksamaa otsus viibib

Saksamaa ametnikud lükkasid taotluse tagasi, sest Dublini reegli järgi vastutab menetluse eest riik, kuhu varjupaigataotleja Euroopa Liitu sisenes. Saksamaa pidi Zvezdovi Horvaatiasse tagasi saatma kuue kuu jooksul, kuid kui seda juuli lõpuks ei tehta, võib vastutus kanduda Saksamaale.

Saksamaa föderaalse migratsiooni- ja pagulasameti BAMF-i sõnul hinnatakse iga taotlust eraldi. Kaitset antakse üksnes juhul, kui inimesel on «tegelik, individuaalne ja põhjendatud hirm tagakiusamise ees».

Berliinis tegutseva Solidaruse inimõiguste projektijuhi Alexey Kozlovi sõnul on Vene desertööride varjupaigataotlusi sageli tagasi lükatud põhjendusega, et nende tagasipöördumisel ei ole tõelist ohtu raskeks tagakiusamiseks või Ukrainasse saatmiseks. Saksamaa Bundestagi andmetel saadeti 2024. aastal Venemaale tagasi 126 inimest.

Zvezdov sai pärast Saksamaal tehtud eitavat otsust kirikuvarjupaiga. Aacheni lähedal asuvas koguduses töötab ta köögis ja korrastab territooriumi. 16. juuni öösel tuli politsei talle varjupaigalaagrisse järele; seal viibimise korral oleks ta tõenäoliselt järgmisel päeval Horvaatiasse saadetud. Kui Saksamaa tema taotluse taas tagasi lükkab, kaalub Zvezdov enda sõnul varjupaiga otsimist Euroopa Liidu välisest riigist.